Eestist viib mugavus ja majandushuvi, Venemaalt hirm poliitiliste repressioonide ees

0

Eestis on suurt tähelepanu pööratud sellele, et lahkujaid siit on palju. Rohkem, kui seda võiks oodata või lubada või tahta. Samas on uuringud kinnitanud, et tõsiseks paanikaks siiski pole põhjust. Lahkujatest moodustab suure grupi nn huvilahkujad, kes suunduvad mujale selleks, et maailma tundma õppida ning ka selleks, et õppida või saada eluks vajalikke kogemusi, sealhulgas töökogemusi ning paremat palka.

Asjatundjad kinnitavad, et tõenäoliselt enamus lahkujatest tulevad varem-hiljem kodumaale tagasi ning sellest kasvab kasu meie ühiskonnale. Tõsi - mitmed eksperdid on esitanud kahtlusi, et kui lahkjad on olnud noored naised, siis nende tagasipöördumine on kahtlasem kui noorte meeste puhul, kes enamalt jaolt koju kindlasti tagasi tulevad. Noored naised kipuvad pesa punuma oma uues asupaigas. Selline on lihtsalt elu.

Eestist lahkujate seas on ka neid, kes on läinud "pakku" - seoses ebaõnnestunud majandustehingute või muude isiklike-eluliste probleemidega. On neidki, kes lahkuvad selleks, et elada lihtsalt paremates klimaatilistes tingimustes.

Keda ei ole Eestist lahkujate seas? Ei ole neid, kes põgeneksid kodumaalt poliitiliste repressioonide hirmus. Siin aga peab tooma välja ühe erandi - elukutseline revolutsionäär Tiit Madisson.

Tema natsionaalsotsialistlikud vaated ei ole leidnud piisavat toetust meie ühiskonnas, mis on esile kutsunud kibestumise ja järgneva kodumaalt lahkumise. Tiit Madisson see, kes peab ennast poliitpagulaseks. Vähemalt on midagi sellelaadset aeg-ajalt alternatiivmeediast välja ujunud.

Venemaalt lahkujad on aga suures osas need, kes põgenevad reaalsete poliitiliste repressioonide eest, kartes oma ning lähedaste elude pärast. Paraku üsna tihti pole sellest abi, sets vene salateenistuste mõrvarid leiavad põgenikud üles ja tapavad ikkagi. See on idanaabri tava olnud selle riigi sünnist (1917. a.) alates.

Ka praegu on venemaal ca 20 miljonit neid, kes sooviksid Venemaalt põgeneda ja seda puhtalt vaid poliitilistel põhjustel. Majanduspõgenikud tuleksid arvesse peale seda.

Venemaalt tahaks pageda 13 protsenti elanikest, kirjutab Äripäev.

13 protsenti venemaalastest on valmis välismaale elama asuma. Emigreerumissoovi üks peapõhjusi on rahulolematus riigi poliitikaga ja inimõiguste rikkumine, kirjutas Kommersant.

Venemaa avaliku arvamuse uuringu keskuse küsitlusest selgub, et 85 protsenti vastanutest pigem ei soovi kodumaad hüljata, kaks protsenti ei osanud sellele küsimusele vastata.

Riigist lahkuda soovijate protsent ei ole uuringu koostajate sõnul muutunud võrreldes 2011. ja 2013. aasta küsitlustega. 2012. ja 2014. aastal soovis Venemaalt emigreeruda 11 protsenti vastanutest.

Suurem osa välismaale tahtjatest selgitas, et tahaks tõsta oma elustandardit, saada rohkem palka, pensioni ja muid hüvesid (40 protsenti lahkuda tahtjatest). Lahkuda soovijaist 9 protsenti soovib kolida parema kliimaga paika; 7 protsenti eelistaks parema sotsiaalkaitse ja -stabiilsusega paika; 6 protsenti aga teeks seda karjääri ja äri pärast. Üleüldse ei meeldi Venemaal elada neljal protsendil emigratsioonist mõtlevatel vastajatel.

Kuus protsenti lahkuda soovijatest tunnistas, et pole rahul Venemaa võimu ja poliitikaga, kolm protsenti heitis ette inimõiguste rikkumist ja kehva seadusandlust ning kaks protsenti tõi põhjusena viletsa meditsiiniabi.

Venemaa avaliku arvamuse uuringu keskuse peadirektor Valeri Fjodorov selgitas sellist kriitilisust opositsiooni tegevusega, kes on hakanud rääkima autoritaarsuse peatõstmisest Venemaal. Samas mõistab Fjodorovi sõnul suurem osa Venemaa kodanikke, et emigreerumiseks pole eriti võimalusi, samuti on venemaalased teadlikud probleemidest Läänes.

"Presidendi reiting on endiselt väga kõrge, suurem osa kodanikke toetab tema kurssi," lisas keskuse rahvusvaheliste uuringute osakonna juht Olga Kamentšuk. "Inimesi võib heidutada hinnatõus kauplustes, kuid nad toetavad seda, mis toimub - vähemasti praegu - ega soovi kuskile põgeneda."

BHR/ÄP