Venemaal ei ole kunagi primaarsed olnud üksikisiku õigused

0

Rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Amnesty International vastavaldatud iga-aastases aruandes inimõiguste tagamise kohta maailmas, on eraldi peatükk pühendatud Venemaale. Olukord inimõiguste vallas on seal rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul üha halvenemas. Venemaal on kriitikale reageeritud üsna rahulikult. Sealsete analüütikute sõnul ei ole Venemaal kunagi primaarsed olnud üksikisiku õigused – esikohal on alati riigi õigused.

Amnesty Internationali sõnul on Venemaal kasvanud surve võimude kriitikutele. Valitsus jätkas kontrolli tugevdamist massimeedia ja interneti üle, võimud tegid jõupingutusi konsolideerimaks avalikku arvamust ühtsuse, patriotismi ja traditsiooniliste väärtushinnangute loosungite all.

Venemaal mittesoovitavatele välisorganisatsioonidele anti sellest mullu väga otseselt teada ning rida neist on pidanud oma harud sulgema. Paljud Venemaa kolmanda sektori organisatsioonid, kes välismaalt toetust saavad, tembeldati aga välisagentideks.

2015. aastal, mille kohta Amnesty raport käib, toimus riigis väga vähe protestiaktsioone, kuna võimud keeldusid andma lubasid miitingute korraldamiseks kesklinnades, märgib Amnesty.


Lisaks kritiseeritakse Venemaa õhuoperatsiooni Süürias, mille käigus on hukkunud arvukalt tsiviilelanikke, mida Venemaa jätkuvalt eitab, nagu ka rolli Ida-Ukrainas. Taas meenutatakse Amnesty raportis Krimmi annekteerimist.

Moskvas asuva poliitiliste ja majandusreformide keskuse juhi Nikolai Mironovi jaoks näitab just raporti Krimmi puudutav osa "kui tasakaalustamatu see ülevaade on". "Krimmi puhul räägitakse vaid nende inimõiguste rikkumisest, kes olid Krimmi Venemaaga taasliitmise vastu, mitte kõigist kodanikest."

Kuid inimõiguste probleemid ei ole tema sõnul tänase Krimmi peamised mured.

„Tõelised probleemid on näiteks ettevõtlusega seotud,“ ütles Mironov Gazeta.ru-le antud intervjuus.

Lisaks leiab ta, et juba termini "annekteerimine" kasutamine näitab raporti koostajate teatud erapooliklust.

Vene politoloog Aleksei Makarkin, Moskvas asuva poliitiliste tehnoloogiate keskuse asepresident ütles, et Amnesty jaoks on mõistagi peamine probleem inimõigused ja nende rikkumine on selgelt negatiivne faktor.

"Venemaal ei ole aga praktiliselt ühelgi ajalooetapil olnud inimõigused prioriteediks. Meil on prioriteetsed riigi õigused," märkis Markarkin Gazeta.ru-le.

Politoloogi sõnul hakkavad Vene kodanikud tavapäraselt inimõigustest mõtlema alles siis, kui kogevad nende rikkumist omal nahal.

"Vaadata võib kas või suhtumist Euroopa inimõiguste kohtusse. Paljud venemaalased leiavad, et see on vaid tööriist Lääne käes, kuid kui satuvad ise Venemaal silmitsi ebaõiglusega, otsivad kaitset just Strasbourgist," nendib Makarkin.

Allikas: RahvusRinghääling