Kombed ei muutu

0

Venemaal süveneb Stalini-ihalus

Levada-keskuse värske uuringu järgi leiab 40% venemaalastest, et Jossif Stalini valitsusaeg tõi nende riigile rohkem head kui halba. Vastupidist leiab 38% protsenti küsitletutest. Toetus Stalinile on võrreldes 2012. aastaga kasvanud tervelt 13%.

Tänavu veebruaris läbiviidud küsitluse põhjal leiab 51% venemaalastest, et Leonid Brežnevi valitsemise ajal saadeti korda rohkem head kui halba. Neli aastat tagasi jagas seda arvamust 9% vähem inimesi. Nikita Hruštšovi tegevusele antud hinnang on aga nelja aastaga langenud – oktoobris 2012 leidis 33% vastanutest, et Nikita ajal oli rohkem head, ning vastupidi arvas 19%. Nüüd olid vastavad numbrid 31% ja 29%.

Järjest halvemini hindavad venemaalased Jeltsini ja Gorbatšovi aega. Mihhail Gorbatšovi ajastus näeb pigem head 12% venemaalastest (2012. aastal 14%), tervelt 67% leiab, et sel ajal tehti rohkem halba (2012. aastal 50%). Boris Jeltsini valitsemise ajas näeb head 11% (2012. aastal 12%) ning halba 68% (2012. aastal 55%) venemaalastest.

Märkimisväärselt on kasvanud toetus Vladimir Putini tegemistele riigijuhina. 2012. aastal leidis 51% venemaalastest, et ta on korda saatnud rohkem head. Täna on see protsent 70. venemaalasi, kes leiavad, et Putin on teinud rohkem halba kui head, on 11% (2012. aastal 14%).

Loe edasi...

0

Venemaal ei ole kunagi primaarsed olnud üksikisiku õigused

Rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni Amnesty International vastavaldatud iga-aastases aruandes inimõiguste tagamise kohta maailmas, on eraldi peatükk pühendatud Venemaale. Olukord inimõiguste vallas on seal rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul üha halvenemas. Venemaal on kriitikale reageeritud üsna rahulikult. Sealsete analüütikute sõnul ei ole Venemaal kunagi primaarsed olnud üksikisiku õigused – esikohal on alati riigi õigused.

Amnesty Internationali sõnul on Venemaal kasvanud surve võimude kriitikutele. Valitsus jätkas kontrolli tugevdamist massimeedia ja interneti üle, võimud tegid jõupingutusi konsolideerimaks avalikku arvamust ühtsuse, patriotismi ja traditsiooniliste väärtushinnangute loosungite all.

Venemaal mittesoovitavatele välisorganisatsioonidele anti sellest mullu väga otseselt teada ning rida neist on pidanud oma harud sulgema. Paljud Venemaa kolmanda sektori organisatsioonid, kes välismaalt toetust saavad, tembeldati aga välisagentideks.

2015. aastal, mille kohta Amnesty raport käib, toimus riigis väga vähe protestiaktsioone, kuna võimud keeldusid andma lubasid miitingute korraldamiseks kesklinnades, märgib Amnesty.

Loe edasi...

0

Žanna Nemtsova: Venemaal jääb üha vähemaks foorumeid, kus saab pidada diskussiooni

Vene ajakirjanik Žanna Nemtsova märgib, et venemaal kehtib sõnavabadus peamiselt internetis, kuid suurem osa inimestest on televisiooni mõjuväljas, mis on aga keskvõimu kontrolli all tsenseeritud. See omakorda on tinginud olukorra, kus aruteluruumi jääb järjest vähemaks.

Žanna Nemtsova on 2015. aasta veebruaris tapetud vene opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi tütar. 2015. aasta maikuus lahkus Nemtsova venemaalt Saksamaale, kus alates augustist töötab Deutche Welle toimetuses ajakirjanikuna. Möödunud nädalal esines ta Eestis inimõiguste aastakonverentsil, kus andis intervjuu „Välisilmale“.

 

„Venemaal jääb üha vähemaks foorumeid, kus saab pidada diskussiooni. On üha vähem debatte ja arutelu,“ nendib Žanna Nemtsova.


„See on õudne, sest ainult diskussioonis sünnib tõde. See on õudne, sest diskussioonita võetakse tihti vastu valesid otsuseid. See on õudne, sest inimesed kaotavad oskuse diskuteerida ja esitada oma seisukohti argumenteeritult. Nii võimupartei kui ka opositsiooni poole pealt.

Loe edasi...

0

Tagakiusamine jätkub

Venemaal on tavaks poliitilisi oponente jälitada ja taga kiusata. Siinjuures ei kasutata oponentide suhtes "pehmet" jõudu - nende poliitilist mahategemist või ideede madaldamist, vaid nende suhtes kasutatakse otsest ja räiget vägivalda riigi sunnimasina abil.

Rašistliku režiimi olulisemad oponendid, kes omavad potentsiaalset jõudu putinistide kliki kukutamiseks, surutakse maha reaalsete vangistuste ning füüsiliste tagakiusamistega. Siinjuures oponendi tapmine pole mingi erand vaid pigem reegel.

Selles osas ei ole erandiks ka kunagine venemaa tuntuim ärimees - Mihhail Hodorkovski, kes Putini režiimi poolt laostati, keda pikki aastaid vangis hoiti ja, kes suhteliselt hiljuti vanglast väljus. Vanglast väljumine võimaldas mehel omakorda kaduda maapakku.

Interfax: Mihhail Hodorkovski kuulutati venemaal föderaalselt tagaotsitavaks

Loe edasi...

0

ERR Moskvas: Levada keskuse uuringu kohaselt venelased Putinile alternatiivi ei näe

Uuringukeskuse Levada küsitlusest selgus, et Venemaa üldine osa avalikusest toetab president Vladimir Putini poolt valitud poliitilist kurssi ja riigijuhtimise stiili, kuna vaid kuus protsenti uuringus osalenutest nägi tänasele riigipeale alternatiivi.

Venemaal on üllatavalt palju neid, kes leiavad, et riik vajab karmikäelist juhti. Nii vastas Levada keskuse poolt korraldatud uuringule kolmandik ehk 32 protsenti vastanutest, vahendasid ERR-i raadiouudised.

39 protsenti venemaalastest leiab, et kui ajad on keerulised nagu praegu on vaja võim koondada ühe poliitilise jõu kätte. "Eitavalt vastas suure juhi kohta käivale küsimusele iga viies ehk 21 protsenti inimestest," rääkis ERR-i Moskva korrespondent Neeme Raud.

Uuringu teine küsimus oli, "millist presidenti on Venemaal hetkel vaja?". Kõige enam küsitletutest toetas vastuse varianti "Venemaa vaja liidrit, kes suudab karmikäeliselt suunata valitsuse, parlamendi, kohtute ja regionaalsete võimude tööd". Seda valikuvarianti toetas 48 protsenti vastanuist.

Loe edasi...

0

Putini reiting tõusis 90% piirile

Ülevenemaalise avaliku arvamuse uuringukeskuse (VTsIOM) küsitlusest selgus, et Vladimir Putini tegevuse venemaa presidendina kiitis oktoobris heaks 89,9% venemaalastest, mis on uus absoluutne maksimum.

See näitaja ületas eelmise rekordi 89,1%, mille VTsIOM oli fikseerinud tänavu juulikuus.

Nii kõrge heakskiit venemaa presidendi tööle on antud eelkõige seoses venemaa õhujõudude rünnakuga terroristide positsioonidele. Seda sündmust nimetas eelmisel nädalal kõige tähtsamaks 26% küsitletuist.

Sotsioloogid märgivad, et toetus Putini tegevusele ulatub juba üle pooleteise aasta üle 80%, vahendas Interfaks.

Loe edasi...

0

Küsitlus: venemaa kodanikud tunnevad suuremat uhkust oma presidendi kui oma rahva üle

Venemaa kodanikud tunnevad suuremat uhkust oma presidendi Vladimir Putini üle, kui oma rahva üle, nähtub uuringufirma Romir korraldatud küsitlusest.

12 aastat tagasi, 2003. aastal, arvas 25% küsitletuist, et venemaalastel ei ole millegi üle uhkust tunda, ja see vastusevariant oli kõige populaarsem. Praeguses Romiri küsitluses oli kõige populaarsem variant president - kolmandik (34%) venemaa elanikest nimetasid Putinit riigi kõige suuremaks uhkuseks. 2003. aastal arvas nii 12% küsitletuist, vahendasid Interfaks jt.

Naised on Putini üle uhkemad kui mehed. Rohkem kui keskealised, tunnevad tema üle uhkust noored (kuni 24-aastased) ja elatanud (60-aastased ja vanemad) inimesed.

Teisel kohal on venemaa rahvas - tema üle on uhked 32% küsitletuist. 25% venemaalastest tunneb uhkust traditsioonide ja 24% - loodusressursside üle. 19% on uhked spordisaavutuste ja sõjatehnika üle. Ainult 10% venemaalastest peab uhkust väärivaks kosmonautikat ja veel vähem - 6% - viljasaake.

Loe edasi...

0

Üleskutse venelastele - põgenege venemaalt nii ruttu kui saate!

Ajalehe Kommersant rajaja: võtke oma lapsed ning lahkuge venemaalt seni, kuni see on veel võimalik

venemaal ilmuva ajalehe Kommersant rajaja Vladimir Jakovlev soovitas venemaalastel riigist lahkuda, öeldes, et peagi ei pruugi see enam võimalik olla.

Jakovlevi sõnul on ta veendunud, et järgmistel kuudel juhtub üks kahest järgnevast stsenaariumist.

„Ees ootab kas valitsuse vahetus, mis toob endaga kardinaalselt ettearvamatud ja ohtlikud tagajärjed, või kriisi järsk süvenemine, millega kaasneb tänavakuritegevuse laine, esmatarbekaupade puudumine ja reaalne oht kodanike elule ja tervisele,“ kirjutas ajakirjanik oma Facebooki kontol.

Loe edasi...

0

Bloomberg: Kreml keelas ametnikel Navalnõi nime mainida

Aleksei NavalnõiBloombergi andmetel on Kreml keelanud vene ametnikel ja riigifirmade juhtidel mainida avalikult opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi nime.

Väljaanne viitab artiklis president Vladimir Putinile lähedastele allikatele.

Väidetavalt ollakse Putini ringkonnas tõsiselt mures Navalnõi populaarsuse pärast ning selle sammuga loodetakse vähendada temale suunatud avalikku tähelepanu.

Selle keelu vastu eksis äsja näiteks riigifirma Rosnano juht Anatoli Tšubais, kes ütles eelmisel kuul televisioonis, et Navalnõi näol on tegu lootustandva poliitikuga. Natuke aega hiljem esitati kahele Tšubaisiga lähedalt seotud ametnikule süüdistused 220 miljoni rubla väljapetmises. Ametnikud oma süüd ei tunnista ning ka Rosnano on teatanud, et mingit kahju pole ettevõttele tekkinud.

Loe edasi...

0

Putinliku vene režiimi kuritegelik liider on pikki aastaid röövinud riigi varasid

Putin ja tulevikTimes: Putin sattus USA luure huviorbiiti ammu enne presidendiks saamist

Praegune venemaa president Vladimir Putin sattus USA luure huviorbiiti ammu enne seda, kui temast sai riigipea, kirjutab Times.

Väljaanne viitab oma anonüümsetele allikatele, kelle teatel algas Putini jälgimine veel 1990ndate alguses, kui ta töötas Peterburi abilinnapea ametikohal, vahendas Lenta.ru.

Hoolimata eriteenistuste pidevast tähelepanust, ei ole ameeriklastel siiani infot Putini varalise seisu kohta, samuti sellest, "kuhu see võib olla peidetud". Allikate sõnul on see tingitud sellest, et Valgel Majal olid pika aja jooksul märksa olulisemad ülesanded, sealhulgas suhete parandamine venemaaga.

Loe edasi...

0

Eestist viib mugavus ja majandushuvi, Venemaalt hirm poliitiliste repressioonide ees

Eestis on suurt tähelepanu pööratud sellele, et lahkujaid siit on palju. Rohkem, kui seda võiks oodata või lubada või tahta. Samas on uuringud kinnitanud, et tõsiseks paanikaks siiski pole põhjust. Lahkujatest moodustab suure grupi nn huvilahkujad, kes suunduvad mujale selleks, et maailma tundma õppida ning ka selleks, et õppida või saada eluks vajalikke kogemusi, sealhulgas töökogemusi ning paremat palka.

Asjatundjad kinnitavad, et tõenäoliselt enamus lahkujatest tulevad varem-hiljem kodumaale tagasi ning sellest kasvab kasu meie ühiskonnale. Tõsi - mitmed eksperdid on esitanud kahtlusi, et kui lahkjad on olnud noored naised, siis nende tagasipöördumine on kahtlasem kui noorte meeste puhul, kes enamalt jaolt koju kindlasti tagasi tulevad. Noored naised kipuvad pesa punuma oma uues asupaigas. Selline on lihtsalt elu.

Eestist lahkujate seas on ka neid, kes on läinud "pakku" - seoses ebaõnnestunud majandustehingute või muude isiklike-eluliste probleemidega. On neidki, kes lahkuvad selleks, et elada lihtsalt paremates klimaatilistes tingimustes.

Keda ei ole Eestist lahkujate seas? Ei ole neid, kes põgeneksid kodumaalt poliitiliste repressioonide hirmus. Siin aga peab tooma välja ühe erandi - elukutseline revolutsionäär Tiit Madisson.

Loe edasi...

0

Mihhail Lotman: Jõud ja õiglus

Valeri ZorkinVenemaa juriidilise nihilismi kujunemisloos on teenimatult vähe tähelepanu pööratud sealsele esijuristile – konstitutsioonikohtu esimehele Valeri Zorkinile.

Venemaa arusaam rahvusvahelisest õigusest, ja õigusest üldse, on viimasel ajal palju kõneainet andnud. Venemaa okupeerib ja annekteerib Krimmi, katkestas ühepoolselt osaluse Euroopa tavarelvastuse kontrolli kokkuleppes ning rikub nii kesk- ja lühimaarakettide kui ka strateegiliste ründerelvade piiramise lepinguid.

Venemaa ei täida (või õigemini täidab oma suva järgi valikuliselt) Haagi inimõiguste kohtu otsuseid; teatas, et ei täida Haagi arbitraažikohtu otsust Jukose asjus. Viimane on eriti markantne näide, kuna ­selle instantsi valis ­konflikti lahendamiseks Venemaa ise.

Ka siserindel toimub juriidilises sfääris pidevalt midagi huvitavat. Eesti meediassegi jõudis uudis, et Venemaa prokuratuur uurib Balti riikide iseseisvuse tunnustamise seaduslikkust, samas kui kodanik Vladimir Špitaljev püstitas prokuratuuri ees hoopis fundamentaalsema küsimuse: kas Nõukogude Liidu moodustamine oli seaduslik?

Loe edasi...
0

Venemaal keelati ära filmi "Номер 44" (Child 44) näitamine.

Venemaa kultuuriministeeriumi nõudel eemaldati vene kinodest Daniel Espinosa film "CHILD 44" (vt. IMDB's).

Filmileviga tegelev ettevõte on äärmiselt üllatunud, sest ministeeriumi käsk tuli vaid päev enne esilinastust. Pealegi on tegemist seetõttu kummalise pretsedendiga, et sama film on eelnevalt kooskõlastatud kultuuriministeeriumiga ning sellele anti levitamisõigus koos vastavasse riigiregistrisse kandmisega.


Film pajatab 1953. a. sündmustest. Lastekodukasvandikust ja Ukrainas toime pandud HOLODOMORI üle elanud peategelane Lev Demidov (Tom Hardy) töötab "rahvavaenalste" vastu võitlevas vene julgeolekuorganisatsioonis HGB. Intriig hakkab hargnema olustikust, kus Demodovi naine Raissa (Noomi Rapace) satub "rahvavaenlaste" nimekirja ... .


Kuigi ministeerium ei selgitanud filmi ärakeelamise põhjusi, usutakse need olevad ideoloogilised.

Loe edasi...
0

Moskvas üritatakse Nemtsovi mälestamist takistada

Nemtsovi mõrvakoht Kremli müüri ääresTäna möödub 40 päeva Venemaa opositsioonipoliitiku Boriss Nemtsovi mõrvamisest. Kuigi see tapmine otse Kremli müüri ääres vapustas Venemaad, püütakse Moskvas nüüd selle meenutamist takistada. Ükski kontserdisaal või klubi, ei olnud valmis täna Nemtsovi mälestuskontserti võõrustama.

Suurel Moskvoretski sillal, kus Boriss Nemtsov ööl vastu 28. veebruari mõrvati, on nüüd omamoodi rahvamemoriaal.

Iga päev tuuakse palju uusi lilli, väljas on fotod Nemtsovist.

Opositsioonipoliitiku liitlased ja toetajad loodavad, et sillale pannakse välja ka mälestustahvel, kuid palju on neid, kes seda seisukohta ei jaga.

Loe edasi...
0

Kellele venemaal tahetakse anda Püha Andrease ordenit?

Püha Andrease ordenKohe on algamas maikuu ja venemaale saabub riigi oluliseima pidustuse aeg - vene-Saksa sõja lõpu päev ehk Võidupäev.

Nimetatud päevaga tähistatakse iga aasta 9. mail seda päeva, millal stalinistliku kapriisi najal venemaa sõlmis natsionaalsotsialistliku Saksamaaga tingimusteta kapitulatsiooni akti. Sellega luges tookord stalinistlik režiim, et poolte vahel on sõda lõppenud.

Tegelikult oli sõda lõppenud ametlikult Euroopas päev varem e. 08. mail 1945. a. ja ka vastavad aktid said sõdivate poolte pädevate isikute poolt alla kirjutatud, kuid viimase sõna Euroopa sõjatandril tahtis siiski öelda sotsialistliku riigi diktaator Stalin, kelle tahtel päev pärast sõja lõppu tuldi liitlaste ja sakslaste poolt veel kord kokku (9. mail 1945), et eraldi venemaa jaoks allkirjastada sõja lõpetamise akt.

Tollest ajast peale on siis venemaal (varasemalt ka kogu Nõukogude Liidu  ja ta liitlaste/vasallide territooriumil) tähistatud Võidupühana 9. maid.

Loe edasi...
0

Moskvas Krimmi kontsertmiitingule tulemise eest võis saada 350 rubla

Eile Moskvas Punasel väljakul toimunud Krimmi annekteerimise esimesele aastapäeva tähistamise kontsertmiitingule "Me oleme koos!" meelitati inimesi tulema rahaga, lubades internetis registreerunuile selle eest 350 rubla (5,32 eurot).

Filmide massistseenides esinema värbamise ja muude sarnaste kuulutuste avaldamisele spetsialiseerunud veebileht Massovki.ru kutsus 14-75-aastasi inimesi kontserdile. Koguneda tuli hiljemalt kella 14-ks Borovitskaja metroojaama juurde, kogunemiskoha tähiseks oli silt "Elena-TV".Inimesed lubati vabaks lasta pärast kella 17.

"Honorar 350 rubla," on kuulutuses öeldud.

Pavel Hodorkovski mõttekoda Tänapäeva Venemaa Istituut märkis 2013. aasta märtsis, et Moskvas toimunud aktsioon Vene laste lapsendamise vastu välismaalaste poolt, millel siseministeeriumi andmeil osales umbes 12 000 inimest, oli hoolikalt lavastatud, nagu ka teised sarnased üritused, ning et sellel osalejatele lubati maksta 500-700 rubla, kirjutas Newsweek.

Loe edasi...
0

Gulagi muuseumist kõrvaldati viited Stalini kuritegudele

Jossif Stalini aegse Gulagi vangla muuseumi direktor Viktor Šmõrov teatas, et kohalikud ametnikud võtsid kompleksi üle ja eemaldasid kõik, mis viitasid diktaatori kuritegudele.

Šmõrov ütles BBC-le, et kohalikud võimud otsustasid panna laagrit juhtima oma inimesed.

"Memoriaal ei kao, kuid muuseumi on üle võtnud teised inimesed, kelle määras uus võim ja kes on selle sisu täiesti muutnud. Nüüd on see muuseum laagrisüsteemist, mitte poliitilistest vangidest. Nad ei räägi repressioonidest või Stalinist," selgitas ta.

Šmõrov märkis, et muuseumi ülevõtmine ei ole niivõrd Stalini rehabiliteerimine kuivõrd seotud praeguse poliitilise olukorraga riigis. "Me näeme juba stalinliku riigi loomist - suur osa võimust on ühe mehe kätes," ütles ta. "Putini võimu all ei ole vaja repressioone - inimesed on muutunud kuulekaks," lisas ta. "Poliitiline süsteem on naasmas totalitarismi."

Loe edasi...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    kategoorias Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    kategoorias Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...