Kombed ei muutu

0

Moskvas tapeti opositsioonipoliitik Boriss Nemtsov

Boriss Nemtsov - opositsiooni liider, Putini režiimi järjekordne ohverReede õhtul tapeti Moskva kesklinnas tuntud opositsioonipoliitik Boriss Nemtsov (55).

Allikad õigusorganites kinnitasid esialgu ajakirjanikele, et tundmatud isikud tulistasid Nemtsovi neli korda. Poliitik suri saadud haavadesse, vahendasid Lenta, Interfax, TASS jt.

Peagi kinnitas juhtunut ka Vene siseministeerium.

Esialgsetel andmetel oli Nemtsov parajasti Suurel Kivisillal, kui mööduvast autost tulistati tema suunas vähemalt 7 lasku, millest neli tabasid poliitikut selga.

Loe edasi...

0

Galina Timtšenko: surve Vene massiteabevahenditele algas enne Krimmi ja Ukraina sündmusi

Massiteabevahendite olukord Venemaal on lähedal katastroofile, sõltumatu meedia on muutunud väljasurevaks liigiks, ning sealjuures ei alanud surve meediale poole aasta ega aasta eest - Krimmi sündmustest ega Ukraina sündmustest, rääkis portaali Lenta.ru endine peatoimetaja, praegu väljaande Meduza juht Galina Timtšenko inimõiguste konverentsil Tallinnas.

Diskussioonil Venemaa massiteabevahendite sõltumatuse ja tuleviku teemal ning suhte üle riigiga ütles Timtšenko, et tema meelest algas riigi surve massiteabevahenditele 2011. aasta detsembris, kui puhkesid riigiduuma valimiste võltsimise vastased protestid, ja sellest peale on see suurenenud,

"Surve toimub igal rindel - nii riigiduuma seadusandlik surve, mis on keelustamispalavikus ületanud igasugused piirid, aga samuti omanike mõjutamine või majandusmeetmed," rääkis Timtšenko.

Lenta.ru endine peatoimetaja, kes oli juhtinud seda väljaannet kümne aasta jagu ja vallandati selle aasta märtsis, tõi mitu näidet riigiduumas viimasel ajal kehtestatud keeldude kohta.

Loe edasi...

0

ERR Moskvas | Analüütik: Venemaa majandusprognoos avaldati Putini jaoks valel ajal

Venemaa majandusarengu ministeeriumi hinnangul langeb majandus järgmisel aastal 0,8 protsenti, analüütikute hinnangul on prognoos realistlik, kuid see avaldati president Vladimir Putini jaoks valel ajal.

Eile, päev enne eelarve jõustamist, avaldas Vene majandusarengu ministeerium prognoosi, et tuleval aastal on riigi majandusolud järsult halvenemas. Täna räägiti Moskvas, et minister Aleksei Uljukajev sai selle eest peaaegu et käskirja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Venemaa analüütikud kinnitasid, et Kreml tegelikke fakte varjata ei püüa, kuid leidsid, et ministeerium esitas oma prognoosi lihtsalt väga valel ajal.

"Prognoos tundub suhteliselt realistlik, kuid see tehti valel ajal. 4. detsembril peab president oma iga-aastase kõne, mis peab toimuma rahulikumas õhkkonnas. Ilmselt soovitakse, et kui president föderaalkogu mõlema koja ees esineb, oleks see psühholoogiliselt paremas õhkkonnas," selgitas poliittehnoloogiate keskuse direktori asetäitja Aleksei Makarkin.

Loe edasi...

0

Uuring: enamik venemaalasi soovib Putini jätkamist presidendina pärast 2018. aastat

Üle poole venemaalastest tahab näha Vladimir Putinit riigi presidendina ka pärast 2018. aastat, ilmneb uuringukeskuse Levada-Tsentr läbi viidud küsitlusest.

Kui mullu oktoobris pooldas Putini jätkamist riigi eesotsas 33%, siis praegu on selliste venemaalaste hulk kerkinud 58%-ni.

Sotsioloogid seostavad seda Putini poliitikaga Ukraina suhtes ning inimeste üldise ebakindlusega tänapäeva tingimustes, ütles sotsioloog Deniss Volkov Ehho Moskvõle.

60% elanikest toetab võimu regulaarset ja demokraatlikel alustel üleandmist, samas kui 11% aga näeks meelsasti, et võimul oleksid ühed ja samad poliitikud.

Loe edasi...

0

Putin külmutas riigiametnike palgad 2016. aastani

Venemaa kehtestas moratooriumi presidendi administratsiooni, valitsusaparaadi, riikliku arvestuskoja ja välisministeeriumi töötajate palkade indekseerimisele.

President Vladimir Putini allkirjastatud seadusega külmutati riigiametnike palgad kuni 2016. aasta 1. jaanuarini, vahendas Lenta.ru.

Venemaa keskpanga esimese asejuhi Ksenia Judajeva sõnul pole inflatsiooni kõrghetk veel möödas ning tema hinnangul võib hindade tõus saavutada maksimumi tuleva aasta esimeses kvartalis kui aastane inflatsioon läheneb 10 protsendile.

Venemaa statistikaameti andmetel oli föderaalsete riigiorganite tsiviilteenistujate tänavuse üheksa kuu keskmine kuupalk 96 500 rubla ehk 1478 eurot ehk 18,3 protsenti enam kui tunamullu samal perioodil.

Loe edasi...

0

TASS: Putin kaalub 2018. aastal taas presidendiks kandideerimist

Vene president Vladimir Putin kaalub võimalust kandideerida 2018. aastal neljandat korda riigipeaks, mis pikendaks tema võimuaega 2024. aastani, edastas täna uudisteagentuur TASS.

«Jah, minu uuesti kandideerimise võimalus on olemas. Kas see ka teoks saab, seda ma veel ei tea,» ütles Putin agentuurile.

President seletas, et ehkki põhiseadus lubab tal veel üheks ametiajaks kandideerida, ei tähenda see absoluutselt, et ma sellise otsuse teen. Ma lähtun üldisest kontekstist, oma sisetundest, meeleolust.

«Kas tõesti on vaja sellele praegu mõelda? 2014. aasta ei ole veel möödas ja teie räägite juba 2018. aastast,» ütles Putin, kuid lisas, et ei kavatse igaveseks presidendiks jääda.

Loe edasi...

0

Ärimees venemaal tappis talle märkuse teinud teadlase

Liiklusviha on Maarjamaal suhteliselt vähetuntud mõiste. Ilmselt polegi normaalsel eestlasel põhjust liiklussituatsioonis üle keeda. Egas siis ka asjata meid "aeglaseks" peeta - eestlasel on loomuses omada külma närvi. Seepärast on meil eeldusi paljudel elualadel hästi läbi lüüa. Eelkõige neil, kus on vajalik nn külm närv.

Kuid "gorjatšie parni" e. kuumad poisid vene riigis pole nii leplikud. Füüsiline arveteõiendamine kui "argumentatsioon" on seal nii poliitilise kui tavalise elu lahutamatu osa. Liiklusvihaga on lood samamoodi. See on seal sedavõrd tavaline, et internetiavarus on täis videosid venemaalt, kus valgustatakse sealses liikluses toimuvaid absurdietendusi.

Pole harvad, kus liiklejad jätavad oma sõidukid keset liilust seisma, et autodest väljuda ja korralik kakelus keset liikluskeerist maha pidada. Ebatavalised pole ka niisama liiklusoludes kaasliikleja või tema sõiduki nüpeldamine, isegi tulistamine.

Tänases Õhtulehes tuuakse samuti ära üks üsnagi tüüpiline situatsioon venemaa igapäevaelust. Eriliseks teevad kirjeldatava aga see, et rullnokkast "ärimees" ründas korraga kahte teadlast, kellest üks saadud traumade tõttu hiljem suri.

Loe edasi...

0

Siim Kallas: miks Lääs Venemaast iial aru ei saa

Läänes usutakse, et Venemaa-vastastel sanktsioonidel on oluline mõju, Venemaa ja selle liitlased aga arvavad, et neil pole mingit tähtsust. Kumb arusaam on tõele lähemal, küsib endine eurovolinik Siim Kallas võrguväljaandes euractiv.com avaldatud artiklis.

Sellele, et sanktsioonid tekitavad tõsiseid probleeme, viitavad muu hulgas krediidiraskused, mis ähvardavad paljusid Venemaa ettevõtteid ning on haripunktis 2016. aastaks. Juba selle aasta detsembris peavad Vene ettevõtted maksma pankadele tagasi 32 miljardit dollarit, nende summade refinantseerimine aga õnnestuks ilmselt vaid ülikõrgete intressidega.

2015. aastaks peavad Venemaa pangad ja teised ettevõtted aga välispankadele tagastama kokku 134 miljardit dollarit.

Tõsistes finantsraskustes on ka Venemaa energiasektori lipulaev, naftakompanii Rosneft. Ränga laenukoorma all olev kontsern on Euroopa Liidu ja USA kapitaliturgudest ära lõigatud ning sõltub oma laenukohustuste täitmisel valitsuse rahasüstidest ning Hiinast saadavatest eelmaksetest.

Loe edasi...