Tõeline islam

Maailmas on hetkel olemas tõenäoliselt ainult kaks vaimset suunda, millised tyolereerivad ning kohati ka õhutavad inimesi "pühale" vägivallale - mõrvadele, tapmistele ja vägistamistele. Ikka püha ürituse nimel. Üks neist on ateism ja teine on islam.

Unable to embed Rapid1Pixelout audio player. Please double check that:  1)You have the latest version of Adobe Flash Player.  2)This web page does not have any fatal Javascript errors.  3)The audio-player.js file of Rapid1Pixelout has been included.

0

Saksa parlament kiitis heaks osalise burkakeelu

Saksa seadusandjad kiitsid neljapäeval heaks tervet nägu katva islamiloori burka osalise keelu, mis puudutab tööülesandeid täitvaid riigiametnikke.

Uus näokatteid käsitlev seadus on lahjem, kui parempoolsete parteide nõutud täielik näokatete keeld avalikus kohas, mis kehtib alates 2011. aastast naaberriigis Prantsusmaal.

Keeld kehtib tööülesandeid täitvatele sõjaväelastele, kohtu- ja valimisametnikele ning teistele riigiametnikele.

"Riigil on kohus esitleda end ideoloogiliselt ja usuliselt neutraalsel moel," seisab neljapäeva õhtul alamkojas vastuvõetud seaduse tekstis.

Read more ...

0

Koraani ja mõõgaga - suur osa islamimaailmast on meile surmavalt vaenulik!

ISIS ja Al-Qaeda – kas islamiäärmusluse kaksikvennad?

Islamimaailma üks arvestatav osa on muutunud tänapäeval sallimatuks ja radikaalseks, kirjutab Tartu ülikooli Vana Lähis-Ida uuringute vanemteadur Vladimir Sazonov.

Niinimetatud Islamiriik (ISIS), Al-Qaeda ja teised on saanud tuntuks kui salafistlikud terroristlikud organisatsioonid. Need ja veel mitmedki teised grupeeringud kuulutasid aastaid tagasi püha sõja Õhtumaadele.

Kaks ilmselt kõige tuntumat nendest rühmitustest ongi ISIS ja Al-Qaeda. Mõlemad on kurikuulsad islamistlikud terroristlikud organisatsioonid, kes on külvanud palju terrorit ja hirmu. Jääb mulje, et neil on palju ühist. Kuid kas tõesti on need nii sarnased? Tasuks küsida: kui sarnased ja kui erinevad need organisatsioonid ikkagi on?

Read more ...

0

Moslemid ründasid Dortmundi Borussia jalgpallimeeskonda

Refereeringud eilse sündmuse osas märgivad, et Dortmundi Borussia jalgpallimeeskonna bussi ümber toimus eile 10 km enne staadionile jõudmist kolm plahvatust.

«Kui meeskond väljus Wittbraucker tänaval asuvast hotellist, siis samal ajal olid lähedale asuvasse hekki peidetud lõhkeseadeldised. Niimoodi rääkis meile politsei. Mingi seadeldise abil pandi need siis lõhkema,» ütles Dortmundi tegevjuht Hans-Joachim Watzke.

Korraldajate kohta hetkel puudub täpsustav info, ent moslemitest asjapulkadele viitab sündmuspaiga juurest leitud kiri. Saksamaa ajalehe Süddeutsche Zeitungi väitel algab kiri sõnadega: «Allahi nimel, kõige armulisem, kõige halastavam.»
Muuhulgas olevat kirjas, et rünnak on kättemaks Saksamaa sõjalisele tegevusele Süürias.

Juhtumiga tegelev politseipealik Gregor Lange ütles Sky Sportsile, et sündmuskohal käib tõsine töö. «Peame alustama täitsa algusest, kohast, kus rünnak toimus. Kasutame politseikoeri ning uurime sündmuspaika ka õhust. Praegu on veel juhtunu taust segane,» ütles ta.

Read more ...

0

Islamiusulised tapsid sakslasest merereisija Jürgen Kantneri

Perekond Kantnerid - tapetud islamiusuliste poolt.Filipiinide islamistid tapsid Saksamaa kodaniku Jürgen Kantneri, kes rööviti oma jahilt läinud aasta 6. novembril.

ISISega seotud rühmitus Abu Sayyaf avaldas kaadrid 70aastase Kantneri hukkamisest pärast seda, kui möödunud oli tähtaeg, mis oli antud lunaraha tasumiseks, vahendab The Sun.

Filipiinide ametnike sõnul said nad teate, et pantvang tapeti läinud pühapäeval kohaliku aja järgi kell pool neli pärastlõunal.

Abu Sayyaf oli Kantneri vabastamise eest eelnevalt nõudnud ligi 600 000 eurot.

Read more ...

0

Islamiusulised ähvardavad Soomet ja teisi põhjamaid!

Islamiriigi blogis viidati Soomele

Terrorirühmituse Islamiriik blogis, kus on palju propagandistlikku teksti, tehti soomlastest välispoliitika uurijate sõnul segane viide ka Soomele.

Iltalehti.fi teatel on Soome kaitsepolitsei sellistest kirjutistest teadlik.

Araabia keelest soome keelde tõlgitud vihavaenu õhutavate kirjutiste juures on ka foto, mis oletatavalt on tehtud Soomes ja millel on näha kepikõndi tegevat meest.

Read more ...

0

Uuring: suurem osa EL-i elanikest toetab moslemiriikidest pärit sisserände lõpetamist

Londonis tegutseva mõttekoja Chatham House poolt tellitud uuringu kohaselt ei soovi suurem osa Euroopa Liidu elanikest moslemimaadest pärit immigratsiooni jätkumist.

Uuringu raames küsiti kümne Euroopa Liidu liikmesriigi elanikelt, kas sisseränne moslemienamusega riikidest tuleks lõpetada. Vastuseks oli selge "jah", vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

Täpsemalt oli uuringus osalenutele esitatud järgmine seisukoht: "Kogu edasine migratsioon moslemitest enamusega riikidest tuleks peatada."

55 protsenti uuringus osalenud Euroopa Liidu kodanikest oli sellega nõs. Viiendik vastanutest oli sellise seisukoha vastu ning 25 protsendil polnud selles küsimuses üht kindlat arvamust.

Read more ...

0

Austrias keelatakse avalikes paikades niqab’i ja burka kandmine

Austria võimud keelavad mosleminaiste tavapärase rõivastuse niqab'i ja burka kandmise avalikes paikades nagu kohtud, koolid ja ametiasutused.

Samuti ei tohi neid kanda töö ajal politseinikud, kohtunikud ega prokurörid, edastab The Independent.

Tegemist on osaga Austria valitsuse plaanist end tugevamalt kehtestada ja saada tagasi võim, mis on liikumas paremäärmusliku Vabaduspartei kätte.

Austria kantsler Christian Kern sõnas, et niqab’i ja burka keelamine aitab kaasa, et Austrias elavad 600 000 moslemit integreeruksid paremini ühiskonda.

Read more ...

0

Austria suurima toetusega partei tahab keelustada „fašistliku islami“

Austria Vabaduspartei (FPO)  liider Heinz Christian Strache kutsus üles keelustama poliitilise islami ja moslemite sümboolika, hoiatades, et „islam võib hävitada Euroopa ühiskonna“.

Austrial on vaja „seadust, mis keelaks poliitilise fašistliku islami“, ütles ta erakonna uusaastakohtumisel Salzburgis. „Teeme sellele islamiseerumise poliitikale lõpu nii kiiresti kui võimalik... vastasel juhul ootab meid, austerlasi, eurooplasi, äkiline lõpp,“ lausus ta.

Valitsuserakond Austria Rahvapartei (OVP) tegi sel nädalal ettepaneku lubada tänavu riiki hinnanguliselt 17 000 asüülitaotlejat. „Meil on vaja null ja miinus immigratsiooni,“ kommenteeris seda Strace.

Küsimusele, milline peaks õigusakt erakonna hinnangul välja nägema, vastas partei pressiesindaja, et see peaks sarnanema seadusega, mis keelas Teise maailmasõja järel riigis natsisümboolika.

Read more ...

0

Türklaste jõulukeeld pahandas sakslasi

Istanbuli Saksa gümnaasiumi sakslastest õpetajad said mõni päev tagasi Türgi haridusametilt e-kirjana ettekirjutuse, millega keelati koolis jõulude käsitlemine, sealhulgas ka jõululaulude laulmine.

Türgi eliitkoolide hulka kuuluvas Istanbuli Saksa gümnaasiumis õpetab 35 Saksamaalt pärit õpetajat. Õpilased on türklased, kuid õppeasutus paneb suurt rõhku saksa keele ja kultuuri õpetamisele.

Saksa võimud olid juhtunust rabatud. Põhjuseks asjaolu, et Istanbuli Saksa gümnaasiumi aluseks olevas Türgi-Saksa kultuurikoostööleppes on selgelt öeldud, et osapooled tutvustavad teineteisele oma riigi kultuurialaseid väärtusi.

Istanbuli Saksa gümnaasium tegutseb alates 1868. aastast, seda rahastab ka Saksamaa. Seni oli kombeks, et iga aasta detsembris laulsid koolis ühiselt jõululaule nii türgi kui ka saksa päritolu õpilased (kui viimaseid juhtus leiduma).

Read more ...

0

Hullunud islamistist sisserändaja korraldas rünnaku Bderliinis

* Terroriteos on uus kahtlusalune - Tuneesia päritolu moslemist põgenik, keda politsei varasema teo tõttu taga otsib, keegi Anis A. (loe alt).

Saksa politsei teatel leidis esmaspäeva õhtul Berliinis aset juhtum, mille käigus kihutas veoauto jõuluturul viibinud inimeste hulka. Hukkus vähemalt 12 ja sai viga umbes 50 inimest. Kahtlustatav on politsei poolt kinni peetud.

Berliini politsei kinnitusel oli veoauto juhi tegu tahtlik, vahendasid Reuters, BBC, Yle jt.

Rünnak toimus keiser Wilhelmi memoriaalkiriku kõrval asuvale Breitscheidplatzi jõuluturule, metroojaama Zoologischer Garten lähistel.

Read more ...

0

Moslemist poiss proovis Saksa jõuluturul pommiplahvatust korraldada

Novembri lõpus üritas 12-aastane Iraagi juurtega poiss panna plahvatama naelpommi Ludwigshafeni jõuluturul.

Nagu kinnitasid reedel Saksa prokurörid, paigaldas poiss paar päeva hiljem teise lõhkekeha linna raekoja lähedusse.

Ajakirja Focus andmetel oli poisike “tugevasti radikaliseeritud,” vahendab TruNews. Ilmselt oli ta saanud juhised tundmatuks jäänud Islamiriigi (ISIS) liikmelt.

Kuna poiss on alaealine, ei algatatud tema suhtes ametlikku menetlust, ütles prokurör Hubert Ströber.

Read more ...

0

Islam on imbunud brittide kuningriiki ja terrorioht on enneolematu

MI6: terrorism kujutab Ühendkuningriigile otsest ohtu.
Terrorismioht Ühendkuningriigile on enneolematu, ütles välisluureteenistuse (MI6) uus juht Alex Younger.


Younger ütles, et Briti luure- ja julgeolekuteenistused on alates 2013. aasta juunist nurjanud 12 terrorirünnaku kavatsust, vahendas BBC.

Paljud neist ohtudest on tulnud tema sõnul Iraagist ja Süüriast.

Younger hoiatas ka, et üha ohtlikumaks fenomeniks on muutumas hübriidsõda, mille hulka kuuluvad küberrünnakud ja demokraatia õõnestamine. Tema sõnul kujutab see tõsist ohtu riigi suveräänsusele.

Read more ...
0

Meelemuutlik Merkel

Merkeli üks tuntumaid "vägitegusid" on euroopaliku solidaarsuse unustamine ja kõikide eest tehtud ainuotsus - avada Euroopa piirid pagulastele.

Kui pauk oli lahti läinud ja koos miljonite pagulastega veeresid Euroopasse ka terroristide karjad, keda ühendas üks suur ja emalik islamitekk, tekkis solidaarsuse õnnest ilma jäetud Euroopa rahvastes ja riikides protestiliikumine mitmel loogilisel alusel. Nendeks olid soov säilitada õhtumaade traditsioonilist kultuuri, sotsiaalset heaolu, õiglust ning kõike seda, millel püsib euroopalik traditsiooniline elulaad.

Võttis aastaid aega enne, kui eurooplaste rosimannus ning saksa rahva juht Merkel sedavõrd ära survestati, et ta hakkas taganema oma harjumuspärasest (saksakesksest) üksikotsustamistest.

Endiselt, trampides jalgu ning nõudes teistelt Euroopa riikidelt solidaarsust, millega peaks justkui maha võtma Euroliidus valitsevaid pingeid, on ta vähemalt sõnades andnud mõista, et saab aru moslemi kultuuri elementide sobimatusest meie kultuuriruumi.

Read more ...
0

Europol hoiatas islamiäärmuslaste autopommirünnakute eest

Täname tädi Merkelit ja tema ainuisikulist, mittesolidaarset otsust - üleskutset islamiusuliste massirännakuks Euroopasse.Terrorivõrgustikud nagu ISIS muudavad oma taktikaid pehmete sihtmärkide ründamiseks Euroopas, muuhulgas võivad terroristid kasutada autopomme, hoiatas Europol reedel.

Pühasõdalaste rünnakud Euroopa Liidu liikmesriikide vastu ei ole veel hõlmanud "isevalmistatud, era- või sõjaliste lõhkeainete kasutamist lõhkeainelastis veokites" nagu Süürias ja Iraagis, teatas EL-i politseiorganisatsioon Haagis avaldatud raportis ISIS-e muutuvatest taktikatest.

Aga "arvestades asjaolu, et Euroopas tegutsevad terroristid kipuvad Lähis-Ida riikides kasutatud toimimisviise kopeerima...on mõeldav, et pühasõdalaste rühmitused võivad neid vahendeid mingis etapis kasutada", lausus Europol.

Raportis seisab, et Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakud korraldanud terrorirakuke tahtis lõhkeainelastis sõidukeid kasutada, ent oli sunnitud politsei tegevuse tõttu oma plaane muutma.

Read more ...
0

Madalmaade kuningriigis piiratakse moslemiusu avalikke tunnuseid!

Perepilt mälestuseks :)Hollandi seadusandja kiitis heaks burkakeelu

Hollandi parlamendi alamkoda kiitis teisipäeval heaks eelnõu, mis keelab nägu katvate burkade kandmise avalikes kohtades nagu koolides, haiglates ja ühiskondlikus transpordis.

Sajaviiekümnest seadusandjast toetas keeldu 132.

Jõustumiseks vajab seadus senati heakskiitu. Hollandi valitsus teatas, et toetab keeldu. Avalikke teenuseid pakkudes peab olema võimalik rääkida näost näkku.

Read more ...
0

Islamiradikaalid võttis vastutuse Hamburgis toimunud pussitamise eest

Äärmusrühmitus ISIS võttis laupäeval vastutuse Saksamaal Hamburgis 16. oktoobril aset leidnud noarünnaku eest, milles sai surma 16-aastane noormees, teatas džihadistidega seotud uudisteagentuur Amaq.

"Islamiriigi sõdur pussitas kaht isikut selle kuu 16. päeval Hamburgi linnas," ütles agentuur teates, märkides, et rünnak oli vastus üleskutsele võtta sihikule Süürias ja Iraagis ISIS-e vastu võitlevate koalitsiooniriikide kodanikud.

Hamburgi politsei kõneisik ei soostunud seda uudist kommenteerima.

Noarünnak leidis aset Alsteri jõe ääres 16. oktoobril. 16-aastane noormees sai surmavalt haavata, tema 15-aastane tüdruksõber pääses vigastusteta.

Read more ...
0

ISIS hukkas Afganistani maapiirkonnas 30 tsiviilisikut, nende seas ka lapsi

Islamiriigi mõrvarväed tapavad tsiviilisikuidÄärmusrühmituse ISIS võitlejad röövisid Afganistanis Ghori provintsis 30 inimest, kelle nad hiljem hukkasid. Maha lastud inimesed olid tsiviilisikud ning nende hulgas oli lapsi.

Kohalikud elanikud leidsid tapetute surnukehad provintsi pealinna Firoz Kohist põhjas kolmapäeva hommikul, vahendasid Yle ja BBC.

Võimud usuvad, et veresauna motiiviks oli äärmuslaste soov maksta kätte teisipäeval politseioperatsiooni käigus hukkunud ISIS-e komandöri eest. Politsei oli operatsiooni korraldamiseks saanud abi ka piirkonna elanikelt.

Süürias ja Iraagis on ISIS-e kontrolli all endiselt suured piirkonnad, seda hoolimata viimasel ajal saadud tagasilöökidest. Afganistanis, kus peamiseks islamistlikuks äärmusliikumiseks on seni olnud Taliban, on "uus tulija" ISIS kinnitanud kanda eelkõige riigi idaosas Nangarhari provintsis. Viimased sündmused on aga märgiks, et ISIS on oma mõjuala suurendamas.

Read more ...


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

A.Rand
Tere Holger!

Hetkel on BHR veelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsus edasise jätkamise osas või võt...
holger kaljulaid
Tervist hr Rand!
Kas Te peate puhkepausi ( nt seoses veebilehe X aastapäevaga )
või on juhtunud mi...
timur
aga uusasunduste tegemisel naiste jalaste kodudest väljaviskamisega oled päri kulla autor ?
meenuta...