Siin leiavad oma koha UGRIDE maailma kuuluvate rahvaste elamist-olemist käsitlevad artiklid ja kirjutised. UgriMaailm ühendab endasse Euroopa vanimaid rahvaid ja vanimat kultuuri. Paraku on see kultuur NII vana, et noored pealetulijad (indo-eurooplased, slaavlased jms) on seda enda alla neelamas. Kui meie seda kultuuri ei kaitse, siis ei kaitseseda keegi. UgriMaailma kuuluvad/sid: eestlased, ersad, handid, isurid, karjalsed, komid, kurelased, liivlased, mansid, marid, mokšad, setud, soomlased, udmurdid, ungarlased, vadjalased, vepslased ... .

 

 

0

Arvo Valton: soome-ugri rahvaste iseseisvus on nende säilimise garant

Kirjanik Arvo Valton kirjutab, et iseseisvad ja suveräänsed riigid on omamoodi reservaadikesteks soome-ugri rahvastele, nende keeltele ja kultuurile. See aitaks päästa kokkutõmbuvat soome-ugri kultuuriruumi, mis laius kunagi üle terve Euroopa mandri idaosa.

Maa-alade hõivamise nimel on läbi ajaloo sõdu peetud. Seejuures polegi olnud sageli oluline, kas himustatud maa andis rikkalikku saaki või oli hea selleks, et sealt edasi üha uutele maadele tungida.

Seda sõjardlikku poliitikat on ajanud läbi ajaloo kõik need riigid, kellel on praegu käes suured territooriumid.

Sageli on lausa naeruväärne, kuidas sõditakse mõne väärtusetu maalapi pärast. Suurimat maa-ala omav ja üks hõredamalt asustatud riike oli valmis sõjaliseks konfliktiks Amuuri jõe saarekese pärast, millel polnud ei strateegilist tähtsust ega väärtust maana ning mis peale selle oli osa aastast vee all.


0

Kuhu kaovad soomeugrilased?

Rahvaloenduse järgi elab eestlaste kõrval Eesti Vabariigis ligi 9 614 muud soomeugrilast: ersad, mokshad, udmurdid, komid, karjalased, marilased, ungarlased, soomlased, ingerisoomalsed ja paljud teised. Üleüldse on maailmas soomeugrilasi umbes 25 miljonit. Soome-ugri keelte kõnelejate hulk väheneb aga jäkuvalt, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Natalia Abrosimova.

Kuhu soome-ugri rahvad kaovad ja miks? Venemaal elavate soome-ugri rahvaste arvu vähenemise peamiseks põhjuseks on oma rahvusriikide või eri keeli toetava keelepoliitika puudumine. Soome-ugri keeltes on vähe võimalusi saada haridust ja saavutada ametialast edu. Omakeelse eluringi kitsuse ning keele madala prestiiži tõttu toimub keelevahetus ning lõpuks üleminek enamuskeelele, mille tagajärjena emakeel jääb tagaplaanile.


0

Rain Kooli: me hääbuv eesti keel?

”Mis siis, kui eesti ja soome keele taandumine kõmri või iiri keele tasemele on olnud lihtsalt protsessina nii aeglane, et meile on perspektiivi puudumise tõttu jäänud mulje, et seda ei juhtugi? Mis siis, kui meie keeli on aidanud säilitada meie suhteline isoleeritus laiast maailmast? Mis siis, kui nüüd, üleilmastumise ja interneti ajastul viib pragmaatiline tegelikkus meid Walesi ja Iirimaa teed?” mõtiskleb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.
 
Wales on nii mõnelegi eestlasele tuttav eelkõige nende jalgpallikoondise kaudu, kuid viimasel ajal ka rahvahääletuse tõttu, millega otsustati Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust. Wales oli üks nendest piirkondadest, kus lahkumise pooldajad ülekaalus olid.
 
Waleslaste kõnepruugi peale mõeldes meenub meile keldilikult laulev inglise keel, mille erinevaid variatsioone võib kohata ka iirlaste ja šotlaste juures. Vähem on neid, kes teavad, et Walesis on olemas ka oma keel – kõmri keel.

0

Postimees: Venemaal jäi ootamatult ära soome-ugri filmide festival

Venemaal Udmurdi vabariigi pealinnas Iževskis jäi ootamatult viimasel hetkel ära täna algama pidanud soome-ugri filmide festival, korraldajad peavad selle põhjuseid poliitilisteks.

Festivali avamisel pidid osalema ka Eesti, Soome ja Ungari suursaadikud Venemaal, kirjutab uudisteagentuur Udmurtia.

Festivali organisaator, Iževski kinoklubi direktor Andrei Smirnov ütles kohalikule uudisteagentuurile, et otsuse jätta festival ära tegi kino omanik, kes andis sellest teada kolmapäeval. «Paistab, et kellelegi ei meeldinud soome-ugri liikumisele osaks saav tähelepanu, mis oleks festivaliga kaasnenud. Aga ma ei taha sellel teemal mingeid teooriaid arendama hakata,» rääkis ta.

Festivali programmis olevaid filme Iževski kinos küll näidatakse, kuid seda mitte festivalil vaid niinimetatud «esmaspäevase kino» formaadis. Soome-ugri filme saab vaadata seitsmel esmaspäeval mai ja juuni jooksul.


0

Esmaspäeval on Eestis lipupäev

14. märtsil on emakeelepäev ning sel puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Eesti lipu heiskamisega võivad lugupidamist avaldada meie kaunile emakeelele ka kõik kodumajapidamised, ettevõtted ja organisatsioonid, teatas riigikantselei.

Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Emakeelepäeval toimub traditsiooniline e-etteütlus ning keelenädala reedel kuulutatakse välja keeleteokonkursi võitjad.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.


0

Toome sugulasrahvaid Venest Eestisse

Võiksime soodustada meie soomeugri sugulasrahvaste kolimist Eestisse, kus on vähe rahvast ja vaja uusi lojaalseid inimesi.

Rootsis elavate saami kultuuriesindajatega kokku puutudes tekkis mul idee, kuidas Eesti võiks rahvaarvu suurendada omade arvel.

Saamidel on Rootsis ajalooliselt oma piirkonnad, oma keele- ja kultuurikeskused, oma firmad ja traditsioonid, mida osatakse rahaks teha. venemaal elab Eesti hõimurahvaid ja paljud udmurdid ja marid soovivad väga Eestisse elama ja õppima tulla. Neid on üksjagu tulnudki, nad on saanud eesti keele kiiremini selgeks kui paljud teised rahvad.

Kuna venemaal on soomeugri rahvastel raske oma kultuuri ja keelt säilitada, nooremad põlvkonnad kaotavad sideme algallikatega, siis võiks nad kolida Eestisse, kus on vähe rahvast ja uusi lojaalseid inimesi vaja.


0

Mitu venemaal tegutsevat soome-ugri organisatsiooni on sunnitud tegevuse lõpetama

Soome-ugri rahvaste olukord venemaal ei ole kiita, tõdeti hõimupäevadele pühendatud konverentsil.

Mitu venemaal tegutsevat soome-ugri rahvaste organisatsiooni on lõpetanud oma tegevuse, kuna on sattunud nn välisagentide nimekirja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See tähendab, et kui mittetulundusühingud saavad suuremas mahus rahalist toetust teistest riikidest, muutuvad nad venemaa jaoks välisagentideks.

Välja toodi ka kurb fakt, et soome-ugri keelte kõnelejaskond on kaheksa aastaga vähenenud kahelt miljonilt pooleteise miljonini.


0

Laupäeval on hõimupäeva puhul Eestis lipupäev

Hõimupäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ühise soome-ugri kultuuripärandi teadvustamiseks ja teiste hõimuvendade toetuseks võivad Eesti lipu heisata kõik teisedki.

Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul, teatas riigikantselei.

Hõimupäeva tähistatakse Eestis iga oktoobrikuu kolmandal laupäeval. 1931. aastal leppisid Eesti, Soome ja Ungari kultuuriesindajad Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressil kokku iga-aastase hõimupäeva tähistamise.


0

ÕHTULEHT: Setod võtavad kasutusele oma Seto krooni

Setode kuningas Peko andis oma asemikule maa peal, Setomaa ülembsootskale teada, et Seto kuningriik kogu oma suuruses ja hiilguses vajab lisaks sõjaväele ja muudele seto maa ja rahva kuninglikkust rõhutavatele atribuutidele oma raha, Seto Krooni.

Sestap kuulutas Setomaa ülembsootska, talle Peko poolt unes antud käsku täites välja kujunduskonkursi, et Seto Kuningriigi päevaks käesoleval aastal, 1.augustiks, oleks Setomaal oma "raha", Seto Kroon.

Kõik seto kultuurist inspiratsiooni ammutavad loomeinimesed on oodatud 1.juuniks 2015 esitama Seto krooni kujunduskonkursile näidistöö Seto krooni ühe rahasedeli näol. Töö tuleb saata aadressil: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.


0

Setomaal toimub soome-ugri eeposte päev

Setomaal soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas toimub sel laupäeval soome-ugri eeposte päev, kus lauldakse seto eepost Peko, samuti räägitakse mäemari, udmurdi, ersa, soome ja mari eepostest.

«Eeposte päeval soovime oma soome-ugri sõprade vahendusel teada saada nende rahvaste eepostest,» ütles soome-ugri kultuuripealinna programmijuht Rieka Hõrn. «Ka setodel on põhjust olla uhke Peko eepose üle. Iga põlvkond loob eepose uuesti oma ümberjutustuste, etenduste kaudu.»

Soome-ugri eeposte päev algab laupäeva keskpäeval Obinitsas Seto seltsimajas ettekannetega. Julia Kurpina annab ülevaate mäemari eepose «Sipelgate pulm» loost ja Irina Orehhova tutvustab udmurdi eepost. Natalia Abrosimova tutvustab ersade eepost «Mastorava» ja Natalia Ermakova teeb ettekande Mastorava eeposest kui uue põlvkonna sidemest esiemade-esiisade vaimse maailmaga.

Hannu Oittinen räägib Kalevalast kui Soome kirjanduse tüvitekstist. Seto eeposest Peko räägib Paul Hagu, Kauksi Ülle annab ülevaate, kuidas Peko eeposest sai näidend. Ado Lintrop kõneleb handi-mansi eepikast ja Vasli Nikolajev peab ettekande teemal «Mari eepose lugu.»


0

Teadlane, kes mõõtis üle soome-ugri rahvad

Detsembri alguses ilmunud raamatu „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia“ tarvis mõõtis antropoloog Karin Mark 25 aasta jooksul üle ligi 13 000 inimese välised tunnused. Teadlase elutöö oleks ta varajase lahkumise tõttu jäänud peaaegu lõpetamata. TLÜ ajaloo instituudi vanemteadur Leiu Heapost avab raamatu telgitagused ja kirjeldab, kuidas inimesed üle mõõdeti.

Trükivärske teos kirjeldab põhjalikult soome-ugri rahvaste välimuse sarnasusi ja erinevusi. Kuidas niisugune omapärane raamat sündis?

Raamatu taga on Eesti antropoloog Karin Mark, kellest omal ajal sai Tartu Ülikoolis zooloogiat õppides Eesti esimese antropoloogi Juhan Auli õpilane ja assistent. Kui Aul uuris põhjalikult peamiselt Eesti rahva somatoloogilisi tunnuseid, siis Mark pühendus esialgu eestlaste ja hiljem soomeugrilaste etnilise ajaloo uurimisele.

Seades eesmärgiks kõigi soome-ugri keelkonda kuuluvate rahvaste uurimise, korraldas ta 25 aasta jooksul lähemaid ja kaugemaid uurimisretki. 1955. aastast kuni 1976. aastani mõõtis ta üle lisaks soome-ugri rahvastele ka nende naabruses asuvaid indoeuroopa rahvad (soomerootslased ja venelased) ning turgid (tatarlased, tšuvaššid ja baškiirid). Osaledes kolleegi ja Juhan Auli õpilasena osadel Karin Margi ekspeditsioonidel, oli mul võimalus ka isiklikult tema tööst osa saada.


0

Hõimupäevadel tõdeti, et Venemaal elavad soome-ugri rahvad sõltuvad suuresti keskvõimust

Täna Rahvusraamatukogus peetud hõimupäevade konverentsi üks läbivaid teemasid oli tõdemus, et Venemaal elavad soome-ugri rahvad sõltuvad suuresti keskvõimust ja omavalitsusest.

Leningradi oblastis asuvad isurid ja vadjalased on alustanud proteste sadamalaienduse vastu Ust-Luugas ehk Laugasuul, mis pöörab segi nende harjumuspärase elukeskkonna, vahendasid ERRi raadiouudised.

Isurid ja vadjalased on endaga kaasa tõmmanud ka teisi neil aladel elavaid rahvuseid - protesteerijate hulgas on venelasi, armeenlasi ja ukrainlasi ning kõik nad kasutavad põhiseadusega ette nähtud õigust väljendada oma kodanikupositsiooni. Väikese rahvakillu algatus on pälvinud ka ÜRO tähelepanu.

"Meil on alternatiivseid ettepanekuid, kuidas seda küsimust lahendada, aga kahjuks pole neid veel kuulda võetud. Loodame siiski dialoogile kohaliku võimu, äriringkondade ja meie ühiskondlike organisatsioonide vahel. Dialoogita seda ei lahenda," ütles isuri seltsi Šoikkula aktivist, Dmitri Harakka-Zaitsev.

0

Sofi Oksanen Frankfurdi raamatumessil: Venemaa surub soome-ugri rahvaid alla

Sofi OksanenSoome rahvusvaheliselt tuntuim kirjanik, eesti juurtega Sofi Oksanen süüdistas Frankfurdi raamatumessi avamisel peetud kõnes otsesõnu Venemaad soome-ugri rahvaste allasurumises nende elupaikades leiduvate loodusvarade tõttu.

„Teistel soome-ugri keeltel läheb halvasti laiadel aladel, eriti Venemaal, ja paljud keeled on juba surnud või on ohustatud, kirjandusest rääkimatagi. Selle eest võib tänada kolonisatsiooni, mis on saanud ka paljudele teistele põlisrahvastele saatuslikuks,“ ütles Oksanen oma kõnes Helsingin Sanomate vahendusel.

Oksaneni sõnul võivad soomlased olla õnnelikud, et nende loodusvarad piirduvad peamiselt „mitteseksika metsaga“.

„Marid ja neenetsid istuvad Venemaa naftaväljade otsas. Komide asustusala loodusvarad võeti kasutusele Nõukogude Liidu ulatusliku laagrisüsteemi Gulagi abil, mis viis piirkonna venestamise ja ühtlasi komikeelse kirjakultuuri allakäiguni,“ ütles Oksanen.

4
+4

Eestlastel ja indiaanlastel on ühised esivanemad

Geneetikud tõestasid äsja, et vähemasti geneetiliselt oleme Ameerika põlisrahvastele lähedasemad, kui senine teaduslik mõttemall arvas.

Levinud arvamuse järgi viib teadus ellu ka kõige julgemad unistused. Nüüd sai tõeks väide, et eestlaste ja indiaanlaste vahel on suurem sarnasus kui kahe juhusliku rahvatõu vahel.

„Kuigi Ameerika põlisrahvad näivad olevat geneetiliselt lähimad Ida-Aasia rahvastele, pole konsensust, millisele Vana Maailma populatsioonile on nad lähimad,” kirjutavad Kopenhaageni loodusajaloo muuseumi geogeneetika keskuse teadlane Eske Willerslev ja tema 30 kolleegi teadusajakirjas Nature äsja avaldatud artiklis. Autorite hulgas on kaheksa Eesti geneetikut, nende seas Eesti geenikeskuse teadusdirektor geneetik Mait Metspalu. Metspalu ütles: „Organiseerisime võrdlusbaasi proovide kokkukorjamist, genotüpiseerisime DNA kiipidega võrdlusbaasi proovid ja tegelesime ka Maljta poisi genoomi analüüsiga.”

Ulatusliku koostöö, milles osales ka teadlasi Venemaalt ja USA-st, tulemusena jõuti järeldusele, et Ameerika indiaanlaste genoomidest ikka ja jälle leitud Euroopa geneetilised mustrid ei ole sinna sattunud alles pärast seda, kui portugallased jõudsid Lõuna-Ameerikasse ja Kolumbus Ameerikasse. Viimase jääaja aegsed Euroopa kütid-korilased segunesid hoopis Ida-Aasiast, eelkõige Ida-Siberist pärit rahvastega ja rändasid siis edasi Ameerikasse. Seal said neist inimesed, keda meie tunneme indiaanlaste nime all.

Read More Comment (1) Hits: 7573
0

Liivi rannas kõlas taas liivi keel

Läti sadamalinnas Ventspilsis tegutseb vabaõhumuuseum. Ühel augustipäeval laulis seal liivlaste ansambel, saatjaks kanneldaja, kellele tulid paari laulu ajal appi tema tütred. Meie hääbuv sugulasrahvas ei ole veel välja surnud.

Kanneldaja Maija Kronberga on liivlanna, kes tegutseb muusikuna ka Riias. Nii Ventspils, mis on liivi keeles Vänta, kui ka Läti pealinn asuvad muistsetel liivlaste asualadel. Kuid kunagisest rikkast rannarahvast on praeguseks alles vaid need paarsada inimest, kes peavad ennast ametlikult liivlasteks.

Nende hulgas on Ventspilsi ansambli Rändalist (eesti keeles Randlased) osa lauljaid. Ansambli vanem Ausma Ernestovska rääkis, et üheskoos lõõritama hakkasid nad kohalikus kultuurikeskuses üheksa aastat tagasi.

«Käisime sel suvel ka Tallinnas ja esinesime vanalinna päevade puhul kolmel korral,» ütles Ernestovska. «Tartus ei ole me laulmas käinud.»

0

ÕNNE ja EDU SUGULASRAHVALE!

6. detsembril 1917. a. kiitis Soome eduskund häältega 100 poolt ja 88 vastu heaks Soome iseseisvuskuulutuse. Seega tähistab Soome vabariik täna oma 95. sünnipäeva.

On põhjust vennasrahvast õnnitleda!

Comment (0) Hits: 508
1
+1

Setodest

Hiljuti näidati vene televisioonis dokumentaalfilmi setodest.

Film oli teostatud üsna ülevaatlikult ja sisult neutraalne. Näidati seto külasid, omaalgatuslikke muuseume, räägiti setode minevikust, olevikust, kultuurist ja usust.

Filmi lõpuosas tõdeti, et venemaa tegevus Setomaal on olnud ebapiisa. Piirkond, mis poolenisti on jäänud ajaloo praegusel perioodil Eesti Vabariigi territooriumile, poolenisti aga Venemaale - see setode põlisala on tühjaks jooksnud. Tühjaks selles mõttes, et lõviosa setosid - oma unikaalse ja eripärase kultuuri kandjaid, on kolinud ära Eesti riigi poolele. Need vähesed, kes on jäänud, ei suuda aga kanda enam seto kultuuri identiteeti - see lihtsalt hääbub.

Nii ta on - fakt on see, et Eesti ida-aladest on setomaa vene riigi poolt okupeeritud ja vene riik pole huvitatud oma väikerahvaste värvika kultuurikillustiku säilimisest. Ta pole seda kunagi soovinud. Nii praeguse vene riigi (sündis 1917) kui ka eelmise Venemaa (tapeti 1917) territooriumil asunud arvukad pisemad rahvad (eelkõige soome-ugri hõimud, kes asustasid laialdasi alasid praeguse venemaa kesk- ja põhjaosas) on sisuliselt hävitatud. Omariiklusest nende allesjäänud killukeste jaoks pole mõtet rääkidagi.


Rahvusliku mõttelaadi toetuseks

BHR on tänulik toetuse eest!



Gallup

KUUKÜSITLUS: Millist erakonda sa toetaksid täna,kui oleksid Riigikogu valimised?
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
  • Votes: (0%)
Total Votes:
First Vote:
Last Vote:
ISLAM
ISLAM
ja EESTI
ja EESTI
NAABRID
NAABRID
ja MAAILM
ja MAAILM

Prof. ULUOTSA kroonika

Kroonika, mille koostajaks oli professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti puhastamist vene okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
u. 1054 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1060 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu.
12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1342 - Vürst Juri Vitovtovit?i sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volod?a juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu.
16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda oprit?nikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitaud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa.
Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi ?eremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene all.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe. Algavad lahingud Eesti pärast, mis lõppevad sügisel kogu Eesti langemisega venelaste kätte.
1944 - 20... - Inkorporeeris vene riik (NSVL) ebaseaduslikult nii oma kehtivate seaduste tähenduses, Eesti seaduste tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse tähenduses Eesti riigile ja -rahvale kuuluvad alad Ingerimaal ja Setomaal (ca 5,2% meie riigi territooriumist), Sealhulgas Narva linnaosa Jaanilinna ning Petseri maakonna keskuse, Petseri linna enda külge ning hoiab nimetatud alasid ebaseaduslikult enda valduses ka käesoleval ajal.

*****************

2007 aprill - vene impeeriumimeelsed koos pättidega korraldasid suurpogrommi Eesti Vabariigi pealinnas

KUNINGLIKUD UUDISED

The best Governments of the World have been composed of Monarchy, Aristocracy, and Democracy. -- Algernon Sidney --

  • Kuningriiklane Kalle Kulbok: riigikogu vajab isepäiseid naljamehi
    1
    +1

    ... Kalle Kulbok märgib, et tema silmis on kuningriiklus tõsine asi. Neis riikides, mis on veel kuningriigid, on demokraatia märksa stabiilsem.
    „Mõned asjad on neis riikides paigas teiste tavade ja reeglite järgi. Meil kipub kogu võim sõltuma üksteisest ja kauplemisoskusest. Kuningriik riigikorraldusena on minu arvates parem kui vabariik. Mõtlen seda tüüpi arenenud kuningriike, nagu on tänapäeval Põhjamaades. Sestap kannan endiselt kuningriiklase märki ja kirjutan oma nime juurde emeriitkuningriiklane.”...

    Tänapäeva tuima ja pragmaatilise poliitilise maastiku taustal tundub veider, et 1992. aasta riigikogu valimistel said kuningriiklased 7,12% hääli ja parlamendis kaheksa kohta.

    Oli see nali, mis ootamatul kombel tõsiasjaks sai? Kuidas see juhtus ja miks lõppes? Mida kuningriiklastelt tänapäeval õppida? LP suhtles endiste silmapaistvate rojalistide Kalle Kulboki, Kirill Teiteri, Tõnu Kõrda ja Priit Aimlaga ning pani nende mõtted kirja.

    Kindlasti oleks ka praegu Toompeal vaja kuningriiklaste moodi seltskonda, kes sõltumatu jõuna ilmselged jaburused välja naeraks. Nii mõnigi praegune poliitik on seda vajadust kinnitanud, mainib omaaegne esikuningriiklane Kalle Kulbok.

    „Kuningriiklased ilmusid poliitikasse 1989. aastal, kui asutati Eesti Rojalistlik Partei. Osaliselt selleks, et parodeerida kõikvõimalike väikeste n-ö taskuparteide teket. Mõtlesime, et miks mitte teha väikses Eestis kuningriiklusel põhinev väikepartei, mis kasutab poliitiliste relvadena eeskätt paroodiat ja huumorit,” meenutab Kulbok.

    in Kuninglikud UUDISED "Liivi Kroon"
  • Krahvinna Sophie külastab Eestit!
    0

    Wessexi Krahvinna külastab 2. ja 3. mail Eestit.

    Tema Kuninglik Kõrgus Wessexi Krahvinna
    kohtub Eestis president Kersti Kaljulaidi ning peaminister Jüri Ratasega. Samuti kohtub ta gaidide ja skautidega ning külastab lasteaeda, kus käivad erivajadustega lapsed.

    Olles Suurbritannia jalaväe rügemendi 5 Rifles aukolonel külastab ta selle rügemendi sõdureid, kes teenivad Tapal NATO lahingugrupi koosseisus.

    Wessexi Krahvinna on täiskoormusega töötav kuningliku perekonna liige. Igal aastal külastab ta sadu koole, ülikoole, sõjaväebaase ja heategevusorganisatsioone, et nende tegevusest rohkem teada saada ning nende tööd esile tuua. Oluliseks teemaks on tema jaoks võimaluste loomine noortele ja erivajadustega inimestele.

    in Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Kõik kuninglikud uudised

Viimased kommentaarid

ucixacu
Jest zanim Alvaro del wynurzy się w bierze wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o propoz...
apypyxaf
Stanowi nim Alvaro del wynurzy się w przyjmuje wciąż krakowski był czołgów i kom­panii odwodowa o rz...
arigaw
Jest nim Alvaro del wynurzy się w werbuje wciąż krakowski był czołgów i drużynie odwodowa o myślach,...