Ugrid - kasvav, arenev ja edenev maailmahõim

0

Arvo Valton: soome-ugri rahvaste iseseisvus on nende säilimise garant

Kirjanik Arvo Valton kirjutab, et iseseisvad ja suveräänsed riigid on omamoodi reservaadikesteks soome-ugri rahvastele, nende keeltele ja kultuurile. See aitaks päästa kokkutõmbuvat soome-ugri kultuuriruumi, mis laius kunagi üle terve Euroopa mandri idaosa.

Maa-alade hõivamise nimel on läbi ajaloo sõdu peetud. Seejuures polegi olnud sageli oluline, kas himustatud maa andis rikkalikku saaki või oli hea selleks, et sealt edasi üha uutele maadele tungida.

Seda sõjardlikku poliitikat on ajanud läbi ajaloo kõik need riigid, kellel on praegu käes suured territooriumid.

Sageli on lausa naeruväärne, kuidas sõditakse mõne väärtusetu maalapi pärast. Suurimat maa-ala omav ja üks hõredamalt asustatud riike oli valmis sõjaliseks konfliktiks Amuuri jõe saarekese pärast, millel polnud ei strateegilist tähtsust ega väärtust maana ning mis peale selle oli osa aastast vee all.

Loe edasi...

0

Kuhu kaovad soomeugrilased?

Rahvaloenduse järgi elab eestlaste kõrval Eesti Vabariigis ligi 9 614 muud soomeugrilast: ersad, mokshad, udmurdid, komid, karjalased, marilased, ungarlased, soomlased, ingerisoomalsed ja paljud teised. Üleüldse on maailmas soomeugrilasi umbes 25 miljonit. Soome-ugri keelte kõnelejate hulk väheneb aga jäkuvalt, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Natalia Abrosimova.

Kuhu soome-ugri rahvad kaovad ja miks? Venemaal elavate soome-ugri rahvaste arvu vähenemise peamiseks põhjuseks on oma rahvusriikide või eri keeli toetava keelepoliitika puudumine. Soome-ugri keeltes on vähe võimalusi saada haridust ja saavutada ametialast edu. Omakeelse eluringi kitsuse ning keele madala prestiiži tõttu toimub keelevahetus ning lõpuks üleminek enamuskeelele, mille tagajärjena emakeel jääb tagaplaanile.

Loe edasi...

0

Postimees: Venemaal jäi ootamatult ära soome-ugri filmide festival

Venemaal Udmurdi vabariigi pealinnas Iževskis jäi ootamatult viimasel hetkel ära täna algama pidanud soome-ugri filmide festival, korraldajad peavad selle põhjuseid poliitilisteks.

Festivali avamisel pidid osalema ka Eesti, Soome ja Ungari suursaadikud Venemaal, kirjutab uudisteagentuur Udmurtia.

Festivali organisaator, Iževski kinoklubi direktor Andrei Smirnov ütles kohalikule uudisteagentuurile, et otsuse jätta festival ära tegi kino omanik, kes andis sellest teada kolmapäeval. «Paistab, et kellelegi ei meeldinud soome-ugri liikumisele osaks saav tähelepanu, mis oleks festivaliga kaasnenud. Aga ma ei taha sellel teemal mingeid teooriaid arendama hakata,» rääkis ta.

Festivali programmis olevaid filme Iževski kinos küll näidatakse, kuid seda mitte festivalil vaid niinimetatud «esmaspäevase kino» formaadis. Soome-ugri filme saab vaadata seitsmel esmaspäeval mai ja juuni jooksul.

Loe edasi...

0

Esmaspäeval on Eestis lipupäev

14. märtsil on emakeelepäev ning sel puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Eesti lipu heiskamisega võivad lugupidamist avaldada meie kaunile emakeelele ka kõik kodumajapidamised, ettevõtted ja organisatsioonid, teatas riigikantselei.

Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Emakeelepäeval toimub traditsiooniline e-etteütlus ning keelenädala reedel kuulutatakse välja keeleteokonkursi võitjad.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Loe edasi...

-1
1

Toome sugulasrahvaid Venest Eestisse

Võiksime soodustada meie soomeugri sugulasrahvaste kolimist Eestisse, kus on vähe rahvast ja vaja uusi lojaalseid inimesi.

Rootsis elavate saami kultuuriesindajatega kokku puutudes tekkis mul idee, kuidas Eesti võiks rahvaarvu suurendada omade arvel.

Saamidel on Rootsis ajalooliselt oma piirkonnad, oma keele- ja kultuurikeskused, oma firmad ja traditsioonid, mida osatakse rahaks teha. venemaal elab Eesti hõimurahvaid ja paljud udmurdid ja marid soovivad väga Eestisse elama ja õppima tulla. Neid on üksjagu tulnudki, nad on saanud eesti keele kiiremini selgeks kui paljud teised rahvad.

Kuna venemaal on soomeugri rahvastel raske oma kultuuri ja keelt säilitada, nooremad põlvkonnad kaotavad sideme algallikatega, siis võiks nad kolida Eestisse, kus on vähe rahvast ja uusi lojaalseid inimesi vaja.

Loe edasi...

0

Laupäeval on hõimupäeva puhul Eestis lipupäev

Hõimupäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ühise soome-ugri kultuuripärandi teadvustamiseks ja teiste hõimuvendade toetuseks võivad Eesti lipu heisata kõik teisedki.

Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul, teatas riigikantselei.

Hõimupäeva tähistatakse Eestis iga oktoobrikuu kolmandal laupäeval. 1931. aastal leppisid Eesti, Soome ja Ungari kultuuriesindajad Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressil kokku iga-aastase hõimupäeva tähistamise.

Loe edasi...

0

Setomaal toimub soome-ugri eeposte päev

Setomaal soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas toimub sel laupäeval soome-ugri eeposte päev, kus lauldakse seto eepost Peko, samuti räägitakse mäemari, udmurdi, ersa, soome ja mari eepostest.

«Eeposte päeval soovime oma soome-ugri sõprade vahendusel teada saada nende rahvaste eepostest,» ütles soome-ugri kultuuripealinna programmijuht Rieka Hõrn. «Ka setodel on põhjust olla uhke Peko eepose üle. Iga põlvkond loob eepose uuesti oma ümberjutustuste, etenduste kaudu.»

Soome-ugri eeposte päev algab laupäeva keskpäeval Obinitsas Seto seltsimajas ettekannetega. Julia Kurpina annab ülevaate mäemari eepose «Sipelgate pulm» loost ja Irina Orehhova tutvustab udmurdi eepost. Natalia Abrosimova tutvustab ersade eepost «Mastorava» ja Natalia Ermakova teeb ettekande Mastorava eeposest kui uue põlvkonna sidemest esiemade-esiisade vaimse maailmaga.

Hannu Oittinen räägib Kalevalast kui Soome kirjanduse tüvitekstist. Seto eeposest Peko räägib Paul Hagu, Kauksi Ülle annab ülevaate, kuidas Peko eeposest sai näidend. Ado Lintrop kõneleb handi-mansi eepikast ja Vasli Nikolajev peab ettekande teemal «Mari eepose lugu.»

Loe edasi...

0

Teadlane, kes mõõtis üle soome-ugri rahvad

Detsembri alguses ilmunud raamatu „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia“ tarvis mõõtis antropoloog Karin Mark 25 aasta jooksul üle ligi 13 000 inimese välised tunnused. Teadlase elutöö oleks ta varajase lahkumise tõttu jäänud peaaegu lõpetamata. TLÜ ajaloo instituudi vanemteadur Leiu Heapost avab raamatu telgitagused ja kirjeldab, kuidas inimesed üle mõõdeti.

Trükivärske teos kirjeldab põhjalikult soome-ugri rahvaste välimuse sarnasusi ja erinevusi. Kuidas niisugune omapärane raamat sündis?

Raamatu taga on Eesti antropoloog Karin Mark, kellest omal ajal sai Tartu Ülikoolis zooloogiat õppides Eesti esimese antropoloogi Juhan Auli õpilane ja assistent. Kui Aul uuris põhjalikult peamiselt Eesti rahva somatoloogilisi tunnuseid, siis Mark pühendus esialgu eestlaste ja hiljem soomeugrilaste etnilise ajaloo uurimisele.

Seades eesmärgiks kõigi soome-ugri keelkonda kuuluvate rahvaste uurimise, korraldas ta 25 aasta jooksul lähemaid ja kaugemaid uurimisretki. 1955. aastast kuni 1976. aastani mõõtis ta üle lisaks soome-ugri rahvastele ka nende naabruses asuvaid indoeuroopa rahvad (soomerootslased ja venelased) ning turgid (tatarlased, tšuvaššid ja baškiirid). Osaledes kolleegi ja Juhan Auli õpilasena osadel Karin Margi ekspeditsioonidel, oli mul võimalus ka isiklikult tema tööst osa saada.

Loe edasi...

4
+4

Eestlastel ja indiaanlastel on ühised esivanemad

Geneetikud tõestasid äsja, et vähemasti geneetiliselt oleme Ameerika põlisrahvastele lähedasemad, kui senine teaduslik mõttemall arvas.

Levinud arvamuse järgi viib teadus ellu ka kõige julgemad unistused. Nüüd sai tõeks väide, et eestlaste ja indiaanlaste vahel on suurem sarnasus kui kahe juhusliku rahvatõu vahel.

„Kuigi Ameerika põlisrahvad näivad olevat geneetiliselt lähimad Ida-Aasia rahvastele, pole konsensust, millisele Vana Maailma populatsioonile on nad lähimad,” kirjutavad Kopenhaageni loodusajaloo muuseumi geogeneetika keskuse teadlane Eske Willerslev ja tema 30 kolleegi teadusajakirjas Nature äsja avaldatud artiklis. Autorite hulgas on kaheksa Eesti geneetikut, nende seas Eesti geenikeskuse teadusdirektor geneetik Mait Metspalu. Metspalu ütles: „Organiseerisime võrdlusbaasi proovide kokkukorjamist, genotüpiseerisime DNA kiipidega võrdlusbaasi proovid ja tegelesime ka Maljta poisi genoomi analüüsiga.”

Ulatusliku koostöö, milles osales ka teadlasi Venemaalt ja USA-st, tulemusena jõuti järeldusele, et Ameerika indiaanlaste genoomidest ikka ja jälle leitud Euroopa geneetilised mustrid ei ole sinna sattunud alles pärast seda, kui portugallased jõudsid Lõuna-Ameerikasse ja Kolumbus Ameerikasse. Viimase jääaja aegsed Euroopa kütid-korilased segunesid hoopis Ida-Aasiast, eelkõige Ida-Siberist pärit rahvastega ja rändasid siis edasi Ameerikasse. Seal said neist inimesed, keda meie tunneme indiaanlaste nime all.

Loe edasi...