Eestlastel ja indiaanlastel on ühised esivanemad

4
+4

Geneetikud tõestasid äsja, et vähemasti geneetiliselt oleme Ameerika põlisrahvastele lähedasemad, kui senine teaduslik mõttemall arvas.

Levinud arvamuse järgi viib teadus ellu ka kõige julgemad unistused. Nüüd sai tõeks väide, et eestlaste ja indiaanlaste vahel on suurem sarnasus kui kahe juhusliku rahvatõu vahel.

„Kuigi Ameerika põlisrahvad näivad olevat geneetiliselt lähimad Ida-Aasia rahvastele, pole konsensust, millisele Vana Maailma populatsioonile on nad lähimad,” kirjutavad Kopenhaageni loodusajaloo muuseumi geogeneetika keskuse teadlane Eske Willerslev ja tema 30 kolleegi teadusajakirjas Nature äsja avaldatud artiklis. Autorite hulgas on kaheksa Eesti geneetikut, nende seas Eesti geenikeskuse teadusdirektor geneetik Mait Metspalu. Metspalu ütles: „Organiseerisime võrdlusbaasi proovide kokkukorjamist, genotüpiseerisime DNA kiipidega võrdlusbaasi proovid ja tegelesime ka Maljta poisi genoomi analüüsiga.”

Ulatusliku koostöö, milles osales ka teadlasi Venemaalt ja USA-st, tulemusena jõuti järeldusele, et Ameerika indiaanlaste genoomidest ikka ja jälle leitud Euroopa geneetilised mustrid ei ole sinna sattunud alles pärast seda, kui portugallased jõudsid Lõuna-Ameerikasse ja Kolumbus Ameerikasse. Viimase jääaja aegsed Euroopa kütid-korilased segunesid hoopis Ida-Aasiast, eelkõige Ida-Siberist pärit rahvastega ja rändasid siis edasi Ameerikasse. Seal said neist inimesed, keda meie tunneme indiaanlaste nime all.


Kõnelevad luud

24 000 aastat tagasi elas „seal Siberis Baikali taga” – sedapuhku täpselt, mitte üldistatuna nagu laulus –, paigas, mida praegu tuntakse Maljta külana (j tähistab siin pehmendusmärki), üks nooremapoolne mees. Tema luud leidis Belaja jõe kaldalt tuntud Nõukogude arheoloog Mihhail Gerassimov, kes kaevas seal aastatel 1928–1958. Ajal, mil Nõukogudemaal oli geneetika vaenulike jõudude salasepitsus, kuid igal sammul tuli siiski tõestada, et venelased olid igal pool juba ammuilma ees. Rahvaste sugulus ja päritolu on paljudel aegadel olnud poliitiline teadmine.

Tol ajal taastas Gerassimov ajalooliste isikute näokujusid, ka Stalini käsu peale. Tema 1964. aastal ilmunud Siberi rahvaste arheoloogia raamatust oli aga abi veel nüüdsegi uurimuse jaoks. Maljta küla leiud – nooruki luud, Venuse kujud ja muu inimkäte tehtu viidi Leningradi Ermitaaži muuseumisse hoiule. Nii nagu ka sellest hiljem, 17 000 aasta eest lähikonnas Afontova Gora kandis elanud inimese luud.

Kümmekonna aasta eest, kui geneetikud õppisid ära keerulised nipid, kuidas iidsete luude pealt nende omaniku genoomi järjestust määrata, hakati laiemalt ringi vaatama. Taheti leida materjali, mille abil saaks geneetiliselt tõestada, kellega üks või teine rahvas on lähedane. Ühtlasi sooviti teada, kuidas rahvad on muiste rännanud. Aastal 2008 jõudis Willerslev järjega Peterburi Ermitaaži ja avastas selle hoidlast kaks kõnealust, eelmise sajandi esimesel poolel Siberist välja kaevatud luud. Geneetikaga tegelemine pole Venemaal enam kuritegu, nagu ka teaduskoostöö võõramaalastega. Nõnda sai Siberi leiud ette võtta ja kamba peale nende genoomi määrata. Luud hakkasid teist korda kõnelema.

Tõe huvides tuleb ütelda, et genoomi järjestati esimeses lähenduses, ent ometi piisavalt, et geenimustrite võrdlemisel järeldusi teha. Luude vanus määrati radioaktiivse süsiniku meetodiga. 24 000 aasta vanune nooruk, kes sai nimeks MA-1, on vanim anatoomiliselt nüüdne inimene, kelle geenid on järjestatud. Tema emaliini genoom on mustrilt sarnane Euroopa küttide ja korilaste genoomidega, isaliini genoomi muster nüüdsete lääneeurooplaste ja enamiku Ameerika põlisrahvaste genoomi mustritega. Oluline on, et Ida-Aasia rahvaste genoomi mustrist on MA-1 oma hoopis erinev.

Niisiis tuleb välja, et eurooplased elasid seni arvatust palju rohkem kirde pool ja püsivalt, nagu kinnitavad MA-1-st 7000 aastat noorema leiu genoomi samalaadsed mustrid. Eespool mainitu põhjal saavad teadlased nüüd kindlalt väita, et kolmandik, täpsemalt 14–38% iga indiaanlase esivanemaid on pärit Euroopast. Teistpidi võttes on umbes kolmandik meie genoome samad mis indiaanlastel ning umbes kolmandik meie ja indiaanlaste esivanemaid ühised. „See kehtib kõigi loode-euraaslaste kohta, kuid 24 000 aastat on nii pikk aeg, et mingitest tänapäevastest populatsioonidest pole mingit põhjust rääkida,” kinnitas Metspalu.

Tiit Kändler
Eesti Päevaleht

 

Kliki ka nendela artiklitele:

* Geneetiliselt pole venelast olemaski. On vaid vene-soomlased?
... on teadaolevalt läbi viidud suurem uurimus aastail 2000-2008, projekti Vene Genofond raames on 10 000 geeniproovi põhjal võimalik ka kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. Tänavu peaks ilmuma suurem monograafia, ...
* Aeg on vabastada eestlased orjamüüdist: kas ajalooõpikud tuleks ümber kirjutada?

... elu olla. „Praegusele geeniteadusele ja arheoloogilistele leidudele tuginedes võime vähemasti rääkida sellest, kust me tulnud oleme. Meie esiisad on jõudnud Läänemere idakaldale ja siia jäänudki juba peale ...
* Eesti pole mingi Põhjamaa, vaid põline Balti riik!
... on balti näojooned, esineb ka slaavilikkust. Geeniuuringud väidavad eestlase füüsilist sugulust eelkõige idapoolsete kontinentaaleurooplastega. Kodumaised klahviklõbistajad võivad ingliskeelsesse vikipeediasse ...
* 300 aastat Venemaa ühendamisest Eestiga?

... tema isik kui ka tulek sellele vaatamata jäänud. Hiljuti aga andis esimese vettpidava tõendi Rjuriku juurte kohta hoopis geeniteadus. Poola professor Andrzej Bajor uuris Rjurikust põlvnevate vürstisuguvõsade, ...