Vene monarhistid otsivad kohta uue riigi moodustamiseks

0

Üsna pea möödub 100 aastat sellest, kui Venemaal kukutati Romanovite dünastia. Seepärast pööratakse seal praegu dünastia valitsemisajale (1613–1917) ja keiserliku perekonna praegustele liikmetele tavalisest suuremat tähelepanu. Samuti pole päevakorrast maas uue keisririigi moodustamine, milleks otsitakse maailmast maalapikest.

Venemaal tegutseb täiesti legaalselt Vene Föderatsiooni Monarhistlik Partei. Selle moodustas 2012. aastal 51aastane ettevõtja, poliitik ja endine parlamendisaadik Anton Bakov, kes juhib seda siiani.

2012. aastal asutatud Vene Monarhistlikku Parteid juhib 51-aastane ettevõtja, poliitik ja endine parlamendisaadik Anton Bakov. Praegu on Bakovi ja monarhistide tähelepanu all Vaikses ookeanis asuv Kiribati, kus kavatsetakse asutada Romanovite impeerium.

Partei eesmärk on konstitutsioonilise monarhia kehtestamine Venemaal, kusjuures seda kavatsetakse teha rahumeelsel ja demokraatlikul viisil ning seadusi arvestades.

Troonil on keiser Nikolai III

Monarhistliku Partei kinnitusel on esimeseks pretendendiks Venemaa keisri kohale 1952. aastal sündinud Karl Emich Nikolaus Friedrich Hermann Prinz zu Leiningen, kes on suurvürst Kirill Vladimirovitši (1876–1938; Nikolai II nõbu, kes kuulutas end 1924. aastal Kirill I nime all keisriks) vanema tütre suurvürstinna Maria Kirillovna (1907–1951) pojapoeg.

1. juunil 2013. aastal võttis prints Karl Emich koos abikaasa, krahvinna Isabelle von und zu Egloffsteiniga (naine on temast 23 aastat noorem) vastu õigeusu ja sellest ajast on ta teine nimi Nikolai Kirillovitš Romanov.

Samuti kannab ta tiitlit keiserlikku verd vürst. 2014. aastal tõstis Monarhistlik Partei Karl Emichi keiser Nikolai III nime all troonile ja teatas keiserliku trooni suveräänse riigi moodustamisest. Kuna see olevat globaalne projekt, siis jäeti selle nimetusest teadlikult välja sõna ülevenemaaline.

Otsitakse riiki, kuhu monarhistid paigutada

Anton Bakovil, kes oli varem keiserliku trooni riigi peaminister ja täidab nüüd ertskantsleri ülesandeid, on hulk ideid, kuhu uus riik sisse seada. Vene ajakirjanduses (näiteks sotsiaalvõrgustikus MirTesen) on rõhutatud, et Bakovi mõte on ühtaegu nii geniaalne kui ka lihtne.

Kui ta leidis mõne aasta eest üles keisripere tõelised järglased ja kuulutas Nikolai III olemasolust, siis tekkis vajadus uue riigi moodustamiseks. Bakovi idee seisneb selles, et mõni maailma riik tunnustaks seda protektoraadina, misjärel see saaks rahvusvahelise õiguse subjektiks.

Nii on praegu tema üks peaeesmärke leida maa, mis annaks keiserliku trooni riigile õiguse tegutseda mingil osal oma territooriumist. Seejuures on põhitingimus, et selle loomisprotsess oleks vägivallatu. Paljud riigid on tekkinud sõdade, separatismi, lahkuminekute jms tulemusel, kuid sellised mõisted ei kuulu vene monarhistide programmi. Nende eesmärk on rahumeelne.

Kõigepealt suunati pilgud Balkani poolsaarele, kus elavad samuti slaavi rahvad, seega oleks seal veidi lihtsam suhelda ja lõimuda. Monarhistid said kaks aastat tagasi Montenegros Nikšići linna lähedal maatüki, millest taheti teha uue riigi põhiterritoorium, kus oleks keisri residents.

Samuti palus Bakov Montenegrolt abi riigi smugeldamiseks ÜROsse, tuletades meelde, et Montenegro iseseisvumisel 19. sajandil oli tähtis roll Nikolai III esivanemal, Venemaa keisril Aleksander II.

Näiteks on kavas Montenegrosse ehitada loss ja kirik ning vastavad projektid pidavat juba töös olema ja edenema. Läbirääkimisi on peetud ka Makedoonia ja Albaania, aga samuti näiteks Aafrika Gambia riigi liidritega.

Suund on võetud Kiribatile

Viimasel ajal on monarhistide tähelepanu alla sattunud Vaikses ookeanis olev Kiribati väikeriik, mille valitsus olevatki juba andnud nõusoleku Romanovite impeeriumi asutamiseks.

Praegustel andmetel saavad monarhistid oma käsutusse kolm asustamata saart, mis on ekvaatori lähedal: Starbuck (ka Volunteer Island), Malden (Independence Island) ja Millennium (Caroline Island).

Tekkiva keisririigi pindala on 64 km², millega ollakse nii mõnestki iseseisvast riigist suurem (näiteks Vatikanist, Monacost ja Naurust). Romanovite impeeriumi pealinn Saint Nichols ehitatakse Maldeni saarele. Bakov tahab saartele teha transpordisõlme, hotellide võrgustiku ja muud vajalikud objektid.

Kiribati presidendi Taneti Mamau’ga tuttav olev Bakov selgitas portaalile Imperor.net, miks langes nende valik just Kiribatile: "Osaliselt looduse ja kliima, osaliselt poliitilise stabiilsuse pärast. Kiribatil pole kunagi olnud riigipöördeid ega terroriakte. Ja inimesed on erakordsed.

Elasime seal kahe aasta jooksul ligi kuus kuud ning soetasime palju häid sõpru, eeskätt valitsuses ja parlamendis. Lihtinimesed oskavad inglise keelt halvasti, meie aga ei saa nende keelest aru."

Kui Kiribati projektist peaks asja saama, annab see rikastele venelastele uusi võimalusi. On ju üsna palju Venemaa kunagisi elanikke, kes soovivad kodakondsust vahetada ja otsivad riiki, kuhu minna alaliselt elama.

Üks lahendus oleks keiserliku trooni riik. Seejuures võiks selle kodakondsus huvitada mitte ainult venelasi, vaid teistegi riikide kodanikke.

Samuti annab selle moodustamine rikkuritele võimaluse osta endale isikliku riigi. Sajandeid tagasi oli see täiesti tavaline asi, et raha eest sai soetada vürsti- või hertsogiriigi ja seda koos vastavate tiitlitega. Nüüd avaneb neil samasugune võimalus, sest miski ei takista riigil jagamast maatükke iseseisvateks vürstiriikideks.

Kuid samas ei jää ka riik, kes otsustab tükikese oma territooriumist neile loovutada, tühjade kätega. Esijoones on võimalik saada suures mahus investeeringuid. Bakovi projektide maksumus on sajad miljonid dollarid, sellega saab aga täita maad andnud riigi eelarvet ja tõsta kohalike elanike elatustaset.

Oodatakse ekspertiiside tulemusi

Praegu on uuritakse Nikolai II pereliikmete Jekaterinburgist leitud säilmeid. 1991. aasta suvel avastati Jekaterinburgi lähedalt haud, milles olid üheksa inimese jäänused.

Uuringute kohaselt olid seal keisri perekonna liikmete surnukehad (keiser, tema abikaasa, kolm tütart, keisripere ihuarst ja teenrid). 2007. aastal korraldati 70 km kaugusel uued väljakaevamised ja leiti veel kahed säilmed – arvatavasti keisri poeg Alekseile ja tütar Maria.

Kuigi 2010. aastatel (viimati 2015. aasta septembris) riiklikul tasemel tehtud mitu geneetilist ekspertiisi tunnistasid need Romanovite säilmeteks, moodustas kirik 2015. aastal oma komisjoni, et kontrollida ekspertiiside ja uuringute tulemused üle, aga samuti algatati mitu uut geneetilist, antropoloogilist, ajaloolist ja kriminoloogilist ekspertiisi.

Kuna kirik kuulutas Nikolai II ja tema perekonnaliikmed pühakuteks, siis ei saa kirik lubada eksimust ja peab olema kindel, et need on ikka kindlasti nende säilmed.

Selle aasta alguses andis piiskop Tihhon Ševkunov teada, et kiriku uurimistulemused loodetakse avalikustada kõige varem tänavu suvel. Mis puudutab säilmete tunnistamist reliikviateks, siis selles osas saab langetada lõpliku otsuse vaid Piiskoppide Kogu, mis tuleb kokku sügisel.

Filmi veel pole, kuid skandaal juba kerib

Viimastel kuudel on Venemaal hõõgumas skandaal mängufilmi üle, mis pole veel kinolinale jõudnud. Samuti pole keegi seda lõppvariandis näinud. Arvamust on avaldatud üksnes treileri põhjal. Juba on hakatud seda nimetama viimaste aastate kõige skandaalsemaks filmiks Venemaal.

Jutt on režissöör Aleksei Utšiteli mängufilmist "Matylda", mis räägib armuloost Venemaa viimase keisri Nikolai II ja Poola päritolu vene balletitantsija Matylda Krzesińska (Matilda Kšesinskaja) vahel, kusjuures nende romaan oli enne Nikolai abiellumist ja keisriks saamist.

Paljud kõrged poliitikud (parlamendiliikmed, ministrid jt) on nimetanud filmi jubeduseks, faktide teadlikuks võltsimiseks, venelastele näkkusülitamiseks ja löögiks rahva ühtsuse pihta.

Kunagine Krimmi peaprokurör ja nüüdne Riigiduuma liige Natalja Poklonskaja saatis koguni prokuratuurile palve uurida, kas linateos vastab Venemaa seadusandlusele. Filmi on kritiseerinud ka õigeusu kiriku esindajad, sest Nikolai II ja tema pere on kuulutatud pühakuteks.

On esitatud koguni üleskutseid, et selle linastamine tuleks ära keelata. Ühes petitsioonis kirjutati: "Ajaloost pole teada fakte keisrite kooselust baleriinidega. Venemaad kujutatakse filmis võllapuude, joomingute ja orgiate maana, mis samuti ei vasta tõele.

Filmis on Nikolai II ja Matylda voodistseenid, keisrit kujutatakse aga julma ja kättemaksuhimulise liiderdaja ja abielurikkujana."

Romanovite suguvõsa esindaja Ivan Artsiševski kommenteeris samuti "Matyldat". Tema meelest ei saa film solvata ei keisri mälestust ega usklike tundeid: "Nikolai II sai pühakuks pärast märtrisurma ja tema kujutamine tavalise inimesena on täiesti normaalne."

Artsiševski ütles, et keisri intiimsuhe Matyldaga on ajalooliselt tõestatud fakt: "Keisril olid omad nõrkused. Ta oli tõepoolest armunud." Romanovite teise haru esindaja Aleksandr Zakatov aga nimetas filmi viletsaks võltsinguks, millel pole tegelike sündmustega midagi pistmist.

Kõige tipuks on venelased nördinud sellestki, et Nikolai II rolli kutsus lavastaja 40aastase saksa näitleja Lars Eidingeri, kes on varem mänginud mitmes erootiliste sugemetega filmis. Venelased nimetavad teda seetõttu koguni pornonäitlejaks. Teistki osa mängib välismaalane: Matylda rollis on poolatar Michalina Olszańska.

Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi, et skandaali algatasid filmitegijad, et oma loomingule suuremat tähelepanu saada ja filmile reklaami teha. Kuid seda kuuldust pole suudetud tõestada.

Film pidi ekraanidele jõudma 30. märtsil, kuid hiljaaegu lükati esilinastus edasi 25. oktoobrile.

Vürst ja vürstinna märtsis Venemaale

Tänavu möödub täpselt sajand Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioonist Venemaal, mis tegid lõpu tsaarivõimule ja tõid pukki bolševikud.

Selle tähtpäeva puhul kavatsevad keiserliku perekonna järeltulijad külastada alanud aastal Venemaad senisest aktiivsemalt, kusjuures visiitide peaeesmärk on püüda lepitada revolutsiooni pooldajaid ja vastaseid.

Teatavasti hukati pärast bolševike võimuletulekut keiser Nikolai II ja tema pere ning see traagiline sündmus on mõnes mõttes lõhestanud Venemaa ühiskonna.

Keiserliku dünastia kantselei juht Aleksandr Zakatov rääkis, et revolutsioonide toimumises on oma süü nii dünastial, kirikul kui ka aadelkonnal. "Seejuures peavad bolševikest revolutsionääride ideoloogilised järglased mõistma, et terror, eraomanduse eitamine ja kirikute rüüstamine on lubamatud valitsemismeetodid.

Kõige hirmsam, mis Oktoobrirevolutsiooniga kaasnes, oli vihavaenu õhutamine. Praegugi on neid, kes seda õigeks peavad. Peab suutma tagada, et midagi sellist ei korduks," rõhutas Zakatov.

Arvatavasti jõuavad keiserliku perekonna liikmed – vürstinna Maria Vladimirovna (63) ja tema poeg vürst Georgi Mihhailovitš (35) Venemaale juba märtsis, kui kavatsetakse külastada Moskva ja Peterburi kõrval ka Kostroma linna, kust Romanovid on teatavasti pärit.

Kostromad on nimetatud Romanovite dünastia hälliks. Samuti tahetakse kohtuda Moskva ja Venemaa patriarhi Kirilliga ja osaleda jumalateenistusel. Patriarhi pressiamet on juba teatanud, et Romanovid võivad igal ajal tulla jumalateenistusele.

Zakatovi kinnitusel toetab Romanovite suguvõsa president Vladimir Putinit ja on lojaalne praegusele valitsusele. Veel märkis ta, et vürstinna Maria ei taotle restitutsiooni, s.t revolutsioonieelse staatuse, varanduse ja kõige muu tagastamist.

Viimastel aastatel on Romanovid olnud Venemaal üsna tihedad külalised. Vürst Georgi käis viimati novembris patriarh Kirilli 70aastaseks saamise puhul õnnitlemas. Vürstinna Maria oli Venemaal aga mullu septembris.

Suri vanim Romanovitest

Eelmise aasta viimasel päeval suri Taanis Romanovite dünastia vanim mees, vürst Dmitri Romanovitš , kes oleks tänavu maikuus saanud 91aastaseks.

"See on kaotus kogu Romanovite suguvõsale," teatas kantselei juht Aleksandr Zakatov. Ka president Vladimir Putin võttis vürsti surma puhul sõna, kinnitades, et Venemaa tunneb väljapaistva kaasmaalase üle uhkust.

Vürst Dmitri Romanovitš Romanov sündis 1926. aastal Prantsusmaal, kus tema vanemad elasid pagenduses. Ta oli Nikolai I ja Nikolai II otsene järeltulija, seetõttu pidas suurem osa keisrite järglastest teda Romanovite suguvõsa peaks.

Viimastel aastatel elas vürst Taanis, kus juhtis omanimelist heategevusfondi. Viimane kord käis ta Venemaal eelmise aasta oktoobris – tollal andis peaminister Dmitri Medvedev vürstile üle ordeni, tunnustades teda Venemaa ajaloo- ja kultuuripärandi tutvustamise eest välismaal. 2015. aastal külastas vürst koos abikaasaga – esimesena Romanovitest – Krimmi ja avaldas valmisolekut koguni sinna alaliselt elama kolida.

Vürstil lapsi polnud, seetõttu oli ta Romanovite suguvõsa Nikolajevitšide haru (ametlikult Объединение членов рода Романовых) viimane meessoost esindaja. Kuna tema vanemal vennal olid ainult tütred, on see haru määratud väljasuremisele. Suguvõsa teine haru on Kirillovitšid (ametlikult Российский Императорский Дом), mille juht on 63aastane Maria Vladimirovna.

Romanovite dünastia

Romanovid oli dünastia, mis valitses Venemaad 1613. aastast kuni 1917. aastani: kõigepealt tsaaridena ja alates 1721. aastast keisritena.

Dünastia esimeseks valitsejaks oli Mihhail Fjodorovitš (Mihhail I), kes oli võimul 1613–1645. Viimaseks aga Nikolai II , kes tuli võimule 1894. aastal ja pidi Veebruarirevolutsiooni tulemusel 1917. aasta märtsis troonist loobuma.

Nikolai II loobumise järel oleks pidanud uueks valitsejaks saama tema vend Mihhail Aleksandrovitš, kuid kuna tema ei võtnud keisritrooni vastu, siis sellega 304 aastat võimul püsinud dünastia lõppeski.

Dünastiasse kuulus 18 valitsejat, kelle hulgas oli neli naist (Katariina I, Anna Ivanovna, Jelizaveta Petrovna ja Katariina II).

Allan Espenberg,
Õhtuleht


Kliki ka nendele artiklitele:

* Vastupidiselt Euroliidule, Austraalia inimkaubandust absoluutselt ei toeta!
Erinevalt Euroopa Liidu liikmesriikidest, kelle merkellik poliitiline doktriin toetab jõuliselt inimkaubandust ja õõnestab riikide piiriülese liikumise seaduskindlust, on monarhistlik Austraalia valinud  ...
* Kodakondsus näitab lojaalsust riigile

... a ja alustega. Tegemist on ilmselgelt esmase privileegiga, mille riik läbi õiguste ja kohustuste seose oma kodanikele (monarhiates kuningas oma alamatele) annab. Alusmõte on lihtne ja selge – mina, riik, ...
* Varro Vooglaiu vastus Rain Koolile

... ja tuum on väga lihtne: mulle võivad küll printsiibis sümpatiseerida monarhia ja aristokraatia, sest need ideaalid kannavad endas kõrgeid vaimseid ja vooruslikke kvaliteete, aga samas annan ma endale aru, ...
* Monarhismi võimalikkusest Eestis

Väga paljud eestlased, kes oma puhkusereisidel maabuvad Kuala-Lumpuris edasisõiduks või paigalejäämiseks on siiralt imestunud kui saavad teada, et Malaisias on monarhistlik riigikord. Meid on viimased 70 ...